Viis inimtüüpi, kellest mõistlik mees hoiab targu eemale
KAHTLEJAD
“Ei tea, kas on ikka mõtet…”
, “Aga sellel alal on ju nii suur konkurents…”,
“Peaksid vaatama passi, sa pole ju enam poisike, et jälle nullist alustada…”
Tuleb tuttav ette?
Kahtleja on kui kahurikuul jala ümber, mis veab sind põhjatusse sügavikku. Ükskõik, milline idee sul sähvatab või milliseid tulevikuplaane sepitsed, on kahtleja püha kohus kõik sinu mõtted maatasa pommitada.
Muidugi on konstruktiivne kriitika ja asjalik nõuanne alati teretulnud. See on hoopis teine ooper. Aga igasugune argumenteerimata ninakirtsutus inimestelt, kes lihtsalt ei viitsi, ei oska, ei suuda, ei taha mõelda ja unistada nii nagu sina, pole väärt punast krossigi.
Jah, ilmselt vajab sinu idee viimistlemist ning täiustamist. Selleks, et asjast asja saaks, ümbritse ning jaga oma mõtteid inimestega, kes sind toetavad ja julgustavad.
KOHUSTUSTE KÜÜSIS VAEVLEJAD
“Tahad hakata kunstnikuks? Aga meie suguvõsas on ju kõik mehed olnud juba viis põlvkonda kirurgid. Sinu isagi tahtis noorena saada keemikuks, aga läks ikkagi arstiteadust õppima. Mõtle nüüd veidi, kallis mees!”
Tuleb tuttav ette?
Mitte keegi ei saa ega ei tohi sundida sind valima teed, mis sulle endale ei meeldi. Lõppude lõpuks elame ainult üks kord (hea küll, vastavalt James Bondi filmitegijate teooriale, kaks korda).
Jah, keegi sinu sõpradest pole seni õppinud Keenia Mäeinstituudis. Keegi sinu suguvõsast pole enne asutanud kodutute loomade varjupaika. Või avanud taimetoidurestorani koduloomadele. Miks? Sest kõik need plaanid tunduvad hullumeelsed? Jah, võimalik. Aga kui see on sinu kutsumus ja kindel tahe, siis kasuta ära meie ühiskonna suurimat varandust: vabadust.
Sa oled vaba oma tegudes ja otsustes. Ära lase ennast kammitseda sellest, et sinu tuttavad ja lähedased on endale loonud maailma, tehes just oma isiklikud valikud: vahet pole, kas järginud oma salajasi soove või teinud isa, vanaisa ja vaarisa moodi. Järgi oma südame kutset. Nii lihtne see ongi.
Tähelepanu! See ei tähenda muidugi, et peaksid sukelduma mõnda selgelt idiootsesse projekti. Sul on ju endal pea otsas ja oskad vahet teha, mis on hea plaan ja mis mitte, eks?
MUGAVUSTSOONIS MÕNULEJAD
“Aga miks sa kandideerid sinna töökohale? Sul on juba töö – palgast saad üüri makstud ja leiva lauale. Mis sul veel vaja on?“,
“Mis mõttega sa uut korterit otsid? Paned praeguses korteris ämma ja lapsed ühte tuppa ja saadki omale toa juurde nagu naksti.”
Tuleb tuttav ette?
Mugavustsoonis olesklejad on kõige enam levinud inimtüüp, millest pead hoiduma. Selliste inimeste jaoks on tähtis mitte elamine, vaid vegeteerimine. Sarnaselt loomadele piisab neile sellest, kui kõht on täis ja pehme küljealune, kus peal lösutada. Ja reede õhtul hunnik õlut, millest pea täis tõmmata.
Sina aga unistad. Paremast kodust. Unelmate reisist oma armsamaga. Heast haridusest oma lastele. Autost, mis ei jäta sind keset ööd külavaheteele.
Mugavustsooni inimesed ei vaidle, et sinu unistused on head ning vajalikud. Siiski oled sa erinevalt neist ka tegelikult valmis midagi tegema, et muuta unistus reaalsuseks. Nemad mitte. Kuna nad lihtsalt ei viitsi. Ja selline mugav suhtumine on sulle ohtlik, sest mugavustsoonlastest ümbritsetuna tekib sul varem või hiljem kiusatus isegi käega lüüa, istutada ennast mugavale diivanile, lüüa lahti pudelikork ning vahtida kuus tundi järjest „Troonide mängu“. Jah, nii saab ka, sest see on ju omamoodi täitsa mõnus. Aga sedasi vajud stagnatsiooni lakkamatult pöörlevasse oravarattasse. Millest sa ühel hetkel enam välja ei rabele.
PEOLOOMAD
“Löö arvuti kinni ja läheme baari, reede õhtu ju! Ega töö jänes ole, et eest jookseb”, “Oled arust ära, 24 eurot ühe väikese raamatu eest? Parem ostame selle eest paar veini ja läheme külla. Mul on paar uut töökaaslast – jõhkrad möllumehed –, tahad, teen tuttavaks?”
Tuleb tuttav ette?
Peoloomad on hedonistid, elunautlejad. Nad võivad olla usinad tööl, andekad ning head kaaslased, aga… See, et nemad võivad endale lubada raju ning pillavat elustiili, ei tähenda, et sama raja tallamine on ka sinu jaoks perspektiivikas. Võib-olla lööb su sõber laiaks vanemate pärandust? Võib-olla on tal varjatud alkoholiprobleem, mille tagasilöögid ilmnevad alles aasta pärast? Võib-olla on ta pantinud oma naise auto, et oma armukesele ja parimale sõbrale muljet avaldada?
Võib-olla on ta lihtsalt mõtlematu?
Väike naps ja lõõgastav saunaõhtu on täitsa hea mõte. Seda võid endale ikka lubada. Aga hoidu niisuguste kaaslaste eest, kes on pidutsemise võtnud oma elustiiliks. Väheseid erandeid arvesse võtmata on võtab selline elu rohkem kui tagasi annab. Mõtle selle peale.
VIRISEJAD
“Täna ei tasu parki sörkima minna, nagunii läheb vihmale!”
, “Tavaliselt on sellel ajal liiklusummik, võin mürki võtta, et me ei jõua lennukile”,
„Nii palju on koristada, et minu meelest pole täna üldse mõtet alustada.“
Tuleb tuttav ette?
Kui kahtlejatest äripartnerid või lihtsalt sõbrad on veel kuidagi talutavad, siis virisejate kaaskond on puhas põrgu.
Nad leiavad negatiivset kõiges, isegi sinu õnnestumistes. Selliste inimeste suhtumine nakatab ühel hetkel ka sind. Sa muutud ka ise kahtlevaks, kobavaks, ebakindlaks. Selle tulemusena hakkad tegema vigu ning vääraid otsuseid. Mis on muidugi vesi sinu virisejast sõbra vinguveskile.
Kriitika on edasiviiv jõud seni, kuniks see aitab sind areneda, muutuda paremaks, täiustuda, õppida tehtud vigadest. Suvaline halin kõrva ääres ei aita sind mitte kuidagi edasi. Vabane sellistest kaaslastest. Mida rutem, seda parem.
Lõpetuseks. Aeg-ajalt ei tee paha võtta minutiks aeg maha, vaadata peeglisse ja mõelda: kas minus endas on eelpool toodud viie negatiivse inimtüübi algeid? Kui vastus on kasvõi osaliselt positiivne, leia aega ja võimalust, et endast sellised kahjulikud omadused eemale peletada.
