Sten on segaduses: miks suhtes kõike pooleteise tunniga ei saavuta nagu filmis?
Jah, ma olen nõmedalt kärsitu. „Aint nobody got time for this!“ vangutab vahva tumedanahaline naine sotsiaalmeedia gifis pead ja mina samamoodi. Kuhu ma selle kärsitusega jõudnud olen? Suurt mitte kuhugi, sest oma väärtust teadev naine ei jookse kaasa mehe iga ettepaneku peale.
Olen mõtlema jäänud, kust tuleb selline närviline ajaga võidujooks paarisuhtesse. Üheks võimalikuks variandiks on ülipopulaarsed romantikast tulvil Hollywoodi ekraaniteosed. Nad kohtuvad, nad armuvad, veidi tülitsevad ja siis juba kallistavad suures valge aiaga veel valgemas majas. Kõike seda tühipalja üheksakümne minuti jooksul. Muidugi avaldab see muljet ja tahaks ise nii võimekas ja kiire olla. Mille pagana pärast siis üks keskmine ameerika unelm siin kõledas Eestimaa sügises toimida ei võiks?
Ilmselt peaksin valima väheke lihtsama neidise selle filmiunelma saavutamiseks. Heas mõttes vähenõudlikule naisele piisab täiesti sellest, kui omad autot ja töökohta. Oskad rohkem kui paar nalja teha, ei pinguta õhtul õllega üle ja saadki nautida täisväärtuslikku pereidülli. Aia võid ka valgeks värvida autentsuse huvides.
Ja mis juhtub siis, kui valid väheke keerukama neidise. Tahaks kohe siia algusesse paar krõbedamat lisada, aga jätame hea maitse huvides vahele. Võtab vanduma küll, aga kuradima huvitavalt kulgeb sellegipoolest. Võiks isegi mänguks nimetada kogu seda üksteise piiride ja omaduste kompamise aega. Justkui loodusfilm lindudest kerkib silme ette — mina muudkui ehin pesa aina kaunimate okstega. Lendab tema vuhinal kohale — vaatab pea viltu ja kisub ebasobivad oksad minema pesast. Mina jään nokk ripakil ja suled sorgus oma kitkutud pesa juurde kügelema ja asun uuele katsele. Ehin veel vapustavamate lisanditega meie tulevast ühist pesa ja jään uut rappimist ootama. Ehk seekord olen õppinud ja oskan rohkem meele järgi olla.
Minu vaevaga kogutud kolmekümne kahe eluaasta jooksul on kaks põhitõde alati paika pidanud: õnnelik naine tagab mehele õnneliku elu ja mis kiirelt tulnud, see sama kiirelt läinud. Pole need vanarahva tõdemused nii ajast ja arust midagi. Neid tõdemusi omakorda meeles pidada ja oma elus rakendada on muidugi omaette ooper. Vast kõige lihtsam on end õigel rajal hoida mõistes, et kõik sinust väljaminev tuleb sinuni tagasi.
Olen viimasel ajal püüdnud ekstra hea olla ja tõesti — minu ekstra hea tuleb kenasti omaniku juurde tagasi. Järgmise sammuna võtan ette ekstra kannatlik olemise, et oma ekstra keeruline väljavalitu lõpuks mu vooderdatud pessa kohale meelitada. Võtku see kasvõi mitu aastat minu loodetud pooleteise tunni asemel!
