Tahad püsida tervena? Niimoodi toimides ei hakka haigused sulle talvel külge
Viimaste aastate uuringud on lausa pea peale pööranud ettekujutused inimese immuunsüsteemi tööst. Teadlased teadsid ammu, et kuulatades oma keha vajadusi, võime tõsta immuunsust. Alles hiljutised uuringud on näidanud, et ka meie emotsionaalne seisund omab tohutut tähtsust.
On teada, et tugevad emotsioonid toovad endaga kaasa olulise füüsilise efekti. Piisab, kui meelde tuletada, kuidas pulss kiireneb, suu kuivab ning käed hakkavad värisema, kui oleme erutatud või hirmunud. Olgugi et teadlased ei mõista senini veel lõplikult, kuidas toimib seos organismi psüühilise ja füüsilise seisundi vahel, on nad veendunud, et immuunsüsteem ei tööta isolatsioonis.
Tegelikult on immuunsüsteem, närvi- ja hormoonsüsteem omavahel tihedalt läbi põimunud ning mõned emotsionaalsed seisundid võivad need sidemed lõhkuda, alandades seega immuunsust ning nõrgestades organismi, muutes selle haigustele vastuvõtlikuks.
Näiteks on teada, et tugev stress segab haiguste vastu võitlevate rakkude tööd, muutes organismi vastuvõtlikumaks külmetusele, köhale ja kergematele haigustele. Samuti kinnitavad mõned uuringud, et emotsionaalne stress võib olla sama hukutav immuunsüsteemile kui füüsilised faktorid (näiteks toidupuudus).
Järgnevalt mõned nõuanded, mida järgides tunned end paremini nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt.
KEHA
Söö rohkem marju
Mustikad, vaarikad, sõstrad, jõhvikad (tegelikult kõik marjad) sisaldavad antioksüdante, mis aitavad võidelda haigustega. Lisa oma toidusedelisse erksavärvilisi marju, puu-ja köögivilju, sest just neis on hulgaliselt antioksüdante. Loomulikult on kõike hea värskena süüa, kuid ka külmutatud sobivad hästi.
Joo tass teed
On kindlaks tehtud, et ained, mida sisaldab tavaline must tee — jood seda piimaga või ilma — tugevdavad immuunsüsteemi. Roheline tee aga soodustab naharakkude uuenemist. Samuti on välja selgitatud, et regulaarne teejoomine aitab vähendada mao- ja seedetrakti vähki haigestumise riski.
Püüa välja magada
Pidev magamatus mõjub halvasti organismi immuunsüsteemile. Sügav ja rahulik uni stimuleerib aga immuunsust tugevdavate hormoonide kasvu. Kuigi kõikidel inimestel on väljamagamiseks vajalik erinev arv tunde, vajab enamik meist seise kuni üheksa tundi täisväärtuslikku und ööpäevas. Selleks tuleks hoida kinni teatud kindlast ajakavast ning heita magama ühel ja samal ajal.
Söö kala
Iga kala on kasulik. Viimased uuringud näitavad, et regulaarne kala tarbimine alandab soolevähki haigestumise riski. Peale selle sisaldavad rasvase kala sordid suurel hulgal A-vitamiini ning immuunsust stimuleerivaid omega-3 rasvhappeid, mis tõstavad leukotsüütide võimet hävitada haigusttekitavaid baktereid.
Harrasta taijid
Selle iidse, Hiinast pärit liikumisala regulaarne harrastamine tõstab teadlaste arvamust mööda peaaegu 40 protsenti haigustega võitlevate rakkude hulka. Tegelikult soodustavad igasugused regulaarsed füüsilised harjutused immuunsüsteemi tugevdamist.
Uuringud on näidanud, et korrapäraselt spordiga tegelevad inimesed haigestuvad külmetushaigustesse 25 protsenti harvemini kui need, kellele meeldib vaid teleri ees vedeleda. Füüsiline koormus aitab põletada stressi tagajärjel tekkivaid kahjulikke aineid, parandab organismi üldseisundit ning aktiviseerib organismist toksiine väljutava lümfisüsteemi tööd.
Krõbista pähkleid
Igasugused pähklid on kasulikud, kuna alandavad veres kolesteroolitaset. Mandlid sisaldavad hulgaliselt E-vitamiini, mis soodustab immuunsuse tugevdamist, eriti eakatel inimestel. Brasiilia pähklid on rikkad immuunsüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks vajaliku seleeni poolest. On välja selgitatud, et tavapäraselt tarvitame päevas seleeni keskmiselt kolm korda vähem, kui
tarvis oleks.
Ära unusta tsinki!
Tsingidefitsiit nõrgestab immuunsüsteemi. Idandatud terad, kõrvitsaseemned, loomaliha ja piim on looduslikud tsingiallikad.
Rohkem seksi
Nende inimeste organismis, kes seksivad kas või paar korda nädalas, suureneb infektsioonidega võitlevate antikehade hulk. Isegi lihtsal puudutusel on terapeutiline efekt — kallistused alandavad teie mõlema stressitaset!
MÕISTUS
Hoia sõprust
Hea sotsiaalse kohanemisvõimega inimesed — see tähendab need, kes on teistega sõbralikes suhetes, omavad kõrget immuunsustaset ning põevad kergemaid haigusi harvemini kui need, kes eelistavad oma aega üksindusesmööda saata. Mida rohkem sõpru, seda tugevam immuunsus.
Ära unusta lõbutsemist
On väga kasulik lõbusas seltskonnas lihtsalt naerda. Huvitavad raamatud, naljakad komöödiad ninganekdoodid mõjuvad suurepäraselt meie tervisele. Naer alandab vererõhku, vähendab stressihormoonide hulka, lõdvestab lihaseid, soodustab viirustega võitlevate rakkude tööd ning toodab endorfiine — õnnehormoone. Huvitav on see, et isegi mõte millelegi naljakale alandab adrenaliinitaset veres.
Tähista oma saavutusi
Igal õhtul, selle asemel, et kurvastada oma vigade ja ebaõnnestumiste pärast, mõelge sellele, mida head suutsid päeva jooksul korda saata. On teada, et optimistid elavad kauem ja on vähem haiged kui inimesed, kes on tuntud negatiivse mõtlemise ja pideva kahtlustamise poolest.
Ära sulgu enesesse
Kui sul tekivad emotsionaalsed probleemid, räägi lähedase sõbraga või, kui sa ei taha teistega oma muret jagada, kirjuta kõik päevikusse üles. Võimalikud variandid: joonista pilt, musitseeri või laula, et anda emotsioonidele väljapääs. Nende mahasurumine pärast traumeerivat sündmust viib paratamatult immuunsuse nõrgenemiseni. Tunnete avaldamine kasvõi päevikus või kirjades, mis on endale adresseeritud, võivad aidata stressiga toime tulla.
Mediteeri
Isegi lühiajaline meditatsioon soodustab arteriaalse vererõhu alanemist, aitab maha võtta närvipingeid ning aktiviseerida immuunsüsteemi tööd. Leia kodus vaikne nurgake (kui selline võimalus on, tee seda ka tööl), kus võib üksinduses istuda. Sule silmad ning hinga rahulikult ja sügavalt sisse — nii, et töötaksid kõik kõhulihased. Püüdke mõtteliselt vabaneda teid häirivatest probleemidest ning koonda oma tähelepanu hingamisele. Tee 20 sissehingamist. Usu, sa tunned end kohe paremini.
