Naistekaga Kaalust Alla: Siljal oli esimene tõsine tagasilöök, Heldin tantsis jalad villi ja kaal näitas ilusaid numbreid

Naistekas ja toiduklubi Toiduga Sõbraks aitavad Siljal ja Heldinil jõuda nende unelmate figuuri ja tervisliku elustiilini. Kuidas neil eelmine nädal läks, loe siit!

Siljal sai teada, mis juhtub, kui ennast üheks nädalavahetuseks täiesti lõdvaks lasta

Nädal seljataga ja olen projekti algusest kaotanud täpselt 8,5 kg, mis tähendab, et nädalaga ei ole ma mitte kaotanud, vaid juurde võtnud 400 grammi. Ma olen ise suhteliselt sõnatu, aga kahjuks tean ka, miks see nii on. See ei juhtunud kogemata või murdumise teel… Otsustasin, et võtan paar päeva natuke lõdvemalt ja lootsin, et kaal jääb eelmise nädalaga võrreldes samaks. Mitte sugugi ei olnud ma valmis nägema suuremat numbrit. Pool kilo ei ole küll palju, aga arvestades, et ma oleks pidanud maha võtma, siis ikka on küll… Kuid siiski on igal negatiivsel situatsioonil ka midagi positiivset.

Nädalavahetuse veetsin ammu planeeritud tüdrukute nädalavahetusel kruiisil ja otsustasin, et võtan reede ja laupäeva õhtul natuke vabamalt. Reede õhtul oli minu menüüs burger ja friikartulid. Ma polnud kaks kuud midagi sellist söönud ja tegelikult oli see ainult toit, ei midagi enamat. See ei tekitanud minus mingeid ülevaid emotsioone. Ports oli väga suur ja kuna ma ei ole enam harjunud palju sööma, siis oli peale sööki raske olla. Õhtu jooksul võtsin veel paar kokteili ja ühe väikese šokolaadi. Viimane oli sama hea kui kaks kuud tagasi, selles osas ei ole midagi muutunud. Aga samas suutsin oma väikese batooni juurde jääda ja ei tahtnudki rohkem. Laupäeval oli mul natuke hõre olla, aga ajasin selle esialgu joodud kokteilide kaela ja võtsin hommikuks ühe pirni pähklitega. Lõunal sõime linnas, mõnusas väikeses pirukakohvikus. Mind ei tõmmanudki need miljonid head saiad, otsisin menüüst hoopis midagi tervislikumat. Ja tegin suurepärase valiku: roheline salat juustuga, püreesupp (ma pole kunagi nii head suppi saanud), leib, millele oli lõigatud avokaadot (suurepärane!) ja roheline smuuti. Selle lõunasöögi kohta suured kiidusõnad. Ainult koguse üle oleks võinud nuriseda, tavaliselt söön üheks toidukorraks poole vähem. Päeval sai linnas käidud 20 tuhat sammu, mis on minu puhul väga-väga palju ja seepärast ma eriti ei muretsenud oma kaalu pärast. Õhtul tegin ka tervislikuma valiku ja sõin salatit ning kala, magustoiduks valisin puuviljasalati ja ühe imetillukese tüki šokolaadikooki. Kahjuks on väljas süües portsud tõesti suured ja seepärast polnud õhtusöök 100% tervislik.

Ja nüüd lubatud positiivne külg, mis tuli natuke teisel kujul kui arvata võiks. Pühapäeval koju jõudes ei olnud minu hõre tunne kuhugi kadunud ja seepärast ei saanud ma enam ka paari kokteili süüdistada. Sain hoopis toidust pohmelli (ma ei tea, kas sellist väljendit ültse kasutatakse?). Mu keha ei ole enam harjunud sööma saia ja õlis praetud kartuleid. Ja mul oli reedest saadik väga raske tunne ja süda oli kogu aeg paha. Poleks uskunud, et kahe kuuga suudab keha võtta täielikult uued toitumisharjumused omaks. Kodus sõin vahepalaks leiba, millel olid kurgid ja tegin õhtusöögiks kanasuppi. Isegi puuvilju ei tahtnud, sest need olid minu jaoks liiga magusad (mulle, kes oli nõus magusat sööma igaks toidukorraks päevas!).

Ma ei olnud valmis väikeseks plussiks kaalule astudes, aga samas teadsin ma kogu aeg, et ükskord see tuleb. Ja pigem siis teadlikult kui kogemata libastudes. Ma oleksin pidanud ainult enda jaoks lõpuni selgeks tegema, et nädalavahetus võib endaga kaasa tuua ka kaalutõusu. Ja siis ei oleks olnud ma ka nii häiritud esmaspäevasel kaalumisel. Siiski ei ole kõige tähtsam number, vaid see, et tekiksid uued harjumused ja elustiil. Saia süües ja nähes, et see tegelikult ei isutagi ning väga halb enesetunne kaks päeva peale seda, tõestasid, et olen hakanud edukalt uut elustiili omandama. Kui saaksin keerata aega tagasi, siis ma ei teeks nädalavahetusel toitumise osas mitte midagi teisiti, sest arvan, et antud kogemust oli mulle vaja. Oskan peale seda kogemust ka rohkem oma keha kuulata ja tähelepanu pöörata sellele, mida peaksin sööma ja mida mitte.

Heldin käis tantsimas ja tutvub brokoliga

Kui ei liigu, siis see kajastub kohe on kaalus. See nädal aga oli liikumist päris piisavalt. Sai ka tantsulkal käidud ja see on minu meelest samuti päris hea trenn. Mõelge ise kui olete 3-4 tundi jalgel, kõrgetel kontsadel ja sooritate järjepidevalt aktiivselt erinevaid liikumisharjutusi — pöörded, puusanõksud, käte tõsted ning vahest ka mõni jalalöök — siis kogu keha liigub. Onju! Kui nüüd järele mõelda, siis nooremas eas sai ikka päris korralikult tantsulkal käidud ja siis polnud ka mingit kaaluprobleemi. Mida aeg edasi ja vanemaks saad, seda vähem on selliseid pidusid ja näed sa, kohe kaal tõusis. Järgmisel päeval oli mul küll veidi keeruline oma kõndimist tegema minna, sest tõesti kogu keha valutas. Seevastu jõudsin aga pühapäeval teha 1 tunni jooksul juba oma terviserajal 1 ja pool ringi. See on kokku siis 4.5 km. Väga mõnus oli, kohe selline tunne, et oleks nagu trenni teinud.

Katsetasin see nädal brokoliga ja mul on kahetised tunded. Ilmselt ei ole ma veel nii osav kokk ja aja jooksul oskan seda paremini kasutada. Ostsin väikese brokoli, mitte kohe sellist suurt tükki. Esimene kord tegin kana ja brokoliga täistera pastaroa. See oli väga maitsev ja brokoli oli mõnus selline parajalt krõmps. Isegi tütar taaskord sõi, see on alati hea märk ja võib kindel olla, et tõesti hea asi tuli välja. Teine katsetus oli aga selline, mis enam nii väga ei meeldinud. Vokkisin liha kõrvale paprikat, porgandit, sibulat, lillkapsast ja brokolit. Selles toidus jäi brokkol veidi tooremaks ja vot see mulle ei meeldinud. Samas liha kõrvale selline vokk on ikkagi ülilihtne
teha. Järgmine kord tuleb lihtsalt brokolit vist veidi rohkem kuumutada.

Vaatasin nädala menüü üle ja seekord olen rohkem kanaliha söönud. See nädal peab rohkem kala kasutama. Olen harjunud sööma lõhe ja forelli ning suitsutatud meriahven on minu lemmik. Viimasel ajal ka kalamari aga kalasid on ju nii palju rohkem. Krevetid mulle tohutult maitsevad, aga ma ei ole neid ise kunagi teinud. Võibolla katsetan nendega midagi. Tuunikala pole ka ammu söönud.

Olen avastanud, et toidupoes käimisele kulub mul oluliselt rohkem aega. Ma vaatan nüüd täpsemalt, mida tooted sisaldavad. Olen leidnud põnevaid asju, millega ma ei oska absoluutuselt mittekui midagi peale hakata aga ma tunnen rohkem huvi selliste asjade vastu. Kuidas neid üldse kasutada või millega süüa? Nagu marineeritud patisson… kas neid võib paljalt süüa? Mitu korda käisin selle purgi juurest läbi, aga otsustasin enne ostmist ikka enne välja uurida, kuidas ja kus seda kasutatakse.

Toiduklubis vaatasime, mida sisaldavad erinevate pudelisse pandud kastmed, nagu tšillikaste jms mida inimestele meeldib kasutada. Ka mulle väga meeldis neid kasutada varem. Kui aga nüüd nägin, mida need sisaldavad, siis mõtlesin et kui rumal ma ikka olin. Kastmeid oli meil kokku mingi 4-5 tükki ja lõpuks tundus, et kõige mõistlikum on need lihtsalt ära visata. Kui neid kellelegi pakkuda, et näe proovi, siis oleks selline tunne, nagu sooviksid sellele inimesel halba. Sellest võib igaüks ise omad järeldused teha.

Toiduklubis antakse nüüd meile iga nädal ülesandeid. Möödunud nädal pidime kenasti hommikusööki sööma. Sellega probleemi pole, sest nii kui ma silmad lahti teen, on mul kohe kõht tühi. See nädal on vaja iga päev lisaks kolmele põhitoidukorrale ka 2 vahepala süüa. Seda peaksin
nagunii koguaeg tegema aga kõige keerulisem on just see üks vahepala, mis peaks jääma vahetult enne töölt ära tulemist. Töötuhinas ei tunne, et kõht tühi oleks aga muidugi kohe kui kontorist välja saan võiks midagi süüa. Nüüd lõikan õhtul enda jaoks erinevaid puuvilju lahti ja võtan tööle kaasa. Panen karbi kohe kontoris laua peale, sest muidu ei saagi ma selle ülesandega hakkama.

Viimasel nädalal kaotasin 1 kg ehk siis kokku olen kaotanud 7 kg ja enesetunne on superluks. Isegi tantsulkal jõudsin käia!