Naistekaga Kaalust Alla: Silja õpetab, kuidas magusaisust võitu saada, Heldin sai üllatava ülesande
Naistekaga Kaalust Alla kaalulangetajad Silja ja Heldin jätkavad oma samme tervislikuma elu suunas ning rõõm on tõdeda, et Toiduga Sõbraks toiduklubi on neid nii palju suutnud motiveerida, et juba peagi saavad nad mõlemad rõõmustada -10kg kadumise üle!
Silja võitleb ahvatlustega ja õpetab, kuidas magusaisust üle saada
Eelmine nädal on unustatud ja olen tagasi reel. Sel nädalal langes kaal 900 grammi, projekti algusest olen kaotanud 9,4 kg kaaludes täna 82,1 kilogrammi. Ma ootan väga, et tuleks see maagiline -10. Kõigi eelduste kohaselt peaks ma juba järgmisel nädalal sinna maagilisse alasse jõudma. Praegu tunnen juba korralikult seda, kuidas riided jäävad suureks. Võtan kapist kleidi kavatsusega seda järgmisel päeval kanda ja siis jälle üllatun, kui see liiga suur. Minu jaoks veel harjumatu, et riided võivad ka suureks jääda! Samuti on aina kergem on liikuda ja tahaks rohkem trennis käia. Seda viimast lauset on isegi minul imelik kirjutada, pole kunagi tundnud trennist puudust. Uskuge või mitte, siis nüüd see nii on (kui võõra inimesena seda loeksin, siis ei usuks, nii et parem proovige ise järgi).
Toiduklubi eelmise nädala eesmärk oli kõigil süüa viis korda päevas. Arvasin, et see ülesanne minu jaoks väga raske, sest siiani olen söönud ühe vahepala ja teise jaoks pole olnud aega või tuleb õhtusöök kiiremini kätte. Aga minu üllatuseks suutsin selle eesmärgi 100% täita. Nädalavahetusel oli isegi natuke imelik, mulle tundus, et ma muud ei tee kui ainult söön. Natuke isegi kartsin esmaspäevast kaalumist, sest oli tunne, et olin jälle patustanud. Siiski läks kaalumine hästi, mis kinnitab veel kord seda, et viis korda päevas on õige süüa ning kaalulangetusperioodil ei pea kindlasti kannatama tühja kõhtu. Vastupidiselt müütidele, ei ole ma kannatanud näljatunde käes ja järgmine toidukord tuleb väga kiiresti. Kuna söön väikeseid koguseid, aga tihti, siis olen tähele pannud, et enne projekti algust ei saanud lõunasöögiks suppi süües kõhtu täis või hakkas nälg näpistama juba tunni pärast. Nüüd suppi süües saan kõhu väga täis ja vahepala ajaks ei ole näljatunnet veel ollagi.
Viimastel nädalatel on mul olnud väga kiire ja mõnel päeval pole isegi aega toidukordi ette valmistada. See on pannud mind taaskord korralikult proovile. Aga ma ei ole libastunud. Muidugi tahaks tühja kõhuga poodi minnes haarata esimese asjana midagi rasvast ja magusat. Seda muidugi võimendab magus pirukalõhn poodides, aga siis kui jõuan pirukaletini ning näen saiu, kaob isu kiirelt. Liiga selgelt on meeles, kui halvasti ma ennast tundsin kui sõin eelmisel nädalal saia. Ma loodan, et see nii jääbki! Pean tunnistama, et šokolaadi järgi õhkan ma siiani. Kontoris päevast päeva kooke lahti lõigates (väga tihti on kellelgi mõni sündmus ja seda tähistatakse ikka tordiga) tahaks ikka sealt pool ära süüa, aga seni kui pole oma lõppkaalu saavutanud hoian magusa söömise ikka miinimumi peal ja proovin iseloomu kasvatada. Oma suure kiusatuse olen proovinud asendada näiteks pirnidega, apelsinide ja õuntega, samuti on banaan väga magus. Kui tuleb ikka väga magustoidu isu, siis võttan ühe latte. Kuna ma enam kohvi üldse ei joo, siis latte tundub mulle väga magusa ja suurepärase joogina ehk asendab magustoitu hästi. Lisaks aitab mind magusaisu taltsutada see, kui söön korralikult vahepalasid, siis ei lange veresuhkur nii kiiresti ja ei teki isu näkside järgi. Tundub taaskord nagu väga lihtne nädal: toitumine korras, raskused ületatud ja kaal langes?! Jah, kõik need eesmärgid said täidetud, aga pean siiski ütlema, et see teekond ei ole kerge, pigem tunnen, et on väga lihtne libastuda, sest astudes poodi suunatakse mind kohe saia- ja šokolaadileti juurde, astudes sisse bensiinijaama, et haarata midagi kiiret… taaskord sama, olen seal tiirelnud väga kaua, enne kui leian midagi, mis sobiks mulle. Ehk lugedes/vaadates kellegi teise lugu tundub see teekond ülilihtne, elades seda teekonda läbi, tean et asjad on hoopis teised.
Heldin sai uue ülesande — korralikult toit läbi närida
3 päeva eelmusest nädalast olid mul oluliselt raskendatud ja see lõi nii minu toitumise kui ka liikumise paigast ära. See kajastus ka kaalus, mis langes 400g ehk siis kokku olen kaotanud 7.4 kg algkaalust.
Toiduklubis koguaeg räägitakse, et stress ei aita kaalulangetamisele kaasa ja pole mõtet muretseda asjade pärast, mida enam nagunii muuta ei saa. Seega ma keskendun hetkel suurele pildile ja mõtlen selliselt, et 7.4kg on ühe väikese lapse kaal, keda ma siis aastaid endaga seljas kaasa olen vedinud. See teeb tuju heaks ja tõstab motivatsiooni.
Lähen edasi väikeste sammudega, nagu öeldakse “tasa sõuad, kaugele jõuad.” Ma võtan selle oma motoks nüüd.
Toitumise osas kasutasin eelmine nädal rohkem kala. Tegin suitsutatud mereahvenaga leivakatteid. Lillkapsas ka brokoli olid palju kasutuses. Tiigerkrevette tegin ise ja neid teen kindlasti veel. Proovisin ühe uue supi ära — kaalika ja punase läätse supp. Päris hea oli, nagu hernesupi moodi.
Toiduklubi ülesanne 2 vahepala päevas said organiseeritult ja etteplaneerides tehtud. Uue nädala ülesanne on igat ampsu vähemalt 10 korda närida. Algselt tundus see mulle täiesti võimatu aga kui hakkasin lugema, siis tegelikult närin enamus suutäisi alati rohkem kui 10 korda.
