Lugeja Ojulandi videost: muidugi tuleb koer kallale, kui lapsed teda narrivad ja kividega pilluvad!
Lugesin seda, kuidas Kristiina Ojulandi koerad olid kedagi rünnanud ja nagu alati leitakse, et koerad on süüdi. Või nende omanik, kes pole suutnud oma loomi kasvatada. Mina räägin teile loo, mis paneb teid ehk asjale teise pilguga vaatama.
Meie koerad on meie kinnises taraga piiratud aias lahti. See on nende territoorium, kus neil ongi õigus tunda end täiesti vabalt ning üldjuhul käituvad nad aias viisakalt ja tsiviliseeritult. Täiskasvanud inimestesse suhtuvad nad normaalselt, aga keda nad silmaotsaski ei salli, on umbes 5-8 aastased poisinaglad — nemad teenivad iga kord aiast möödudes välja tõsise haukumismaratoni.
Tükk aega ei saanud me aru, miks meie suhteliselt normaalselt käituvad krantsid niimoodi marru lähevad, kui lapsed mööduvad. Tõde selgus turvakaameratest. Lapsed käivad aia taga koeri õrritamas ja viskavad nende pihta isegi kive! Tüüpiline, mida tehakse, on see, et puuoksaga täristatakse mööda planke, torgitakse koeri aialippide vahelt okstega ja kui koer oksa puruks hammustab, on lastel nalja kui palju. Loogiline ju, et koertele see ei meeldi ja nad saavad kurjaks. Kui koerad hauguvad aia sees, siis on lastel muidugi lusti palju…
Aga nagu kõik koeraomanikud teavad — koertel on harukordne omadus ennast teinekord ka kõige väiksemast aiapraost välja pressida, üle kõrge aia hüpata või ulmelise kiirusega lahtisest väravast välja kihutada. Nii sai ka meie naabrikamba seltskonna põhikiusaja ükskord meie võrdlemisi väikse krantsi hambaid tunda, kui koer oli aiast tänavale pääsenud ja poiss puuoksaga meie maja poole jooksis. Koer sai ta kätte, pures natuke kätt, kuni ma kohale jõudsin. Mina ausalt öeldes ei osanud lapsele eriti kaasa tunda, koer oli tegelikult oma käitumisest ja minu keelamisest ise ehmunud.
Lugu lõppes meie jaoks hästi — poisi isale said turvakaamera lindistused ette näidatud, poiss sai peapesu ja meie koerad jäeti nii tema kui teiste kambajõmmide poolt rahule. Hammustus käel polnud ka midagi väga tõsist, paranes ruttu.
Aga koerad ei unusta niisama! Kui need lapsed meie aiast mööda lähevad, siis koerad ikka hauguvad edasi, kartes ilmselt seda, et kivirahe või oksaga torkimine jätkub.
Nii et enne kui hakkate kõiki koeraomanikke süüdistama ja üles pooma selle eest, et loom on ennast kaitsnud, rääkige oma lastega ja õpetage neile selgeks, et looma ei kiusata ega torgita, sest sellel võivad olla tagajärjed! Ka see isa võiks kõigepealt oma lapse käest uurida, kuidas too on teda hammustanud koeraga käitunud — äkki oli koera kättemaks põhjendatud?!
