Sul on suured unistused, aga eneseusust jääb puudu? Siis võta appi need head mõtted
Ilmunud on uus tõlge eesti keeles Napoleon Hilli raamatust „Mõtlemist muutes rikkaks“. Jagame teiega raamatus peituvat eneseusu retsepti.
Esiteks. Ma tean, et suudan saavutada oma elu kindla eesmärgi, seepärast nõuan endalt püsivat, pidevat tegutsemist selle saavutamiseks ja tõotan siitpeale selle nimel toimida.
Teiseks. Mõistan, et domineerivad mõtted taastoodavad end väljaspool, väljendudes füüsilises tegevuses, saades tasapisi füüsiliseks reaalsuseks, mistõttu keskendan oma mõtted iga päev pooleks tunniks sellele, milliseks inimeseks ma tahan saada, luues seejuures mõttes sellest inimesest selge ettekujutuse.
Kolmandaks. Tean, et iga püsiv tahtmine saavutab autosugestiooni abil lõpuks eesmärgi, niisiis pühendan iga päev kümme minutit sellele, et arendada eneseusku.
Neljandaks. Olen selgelt kirja pannud oma peamise elueesmärgi ega peatu enne, kui olen omandanud vajaliku eneseusu, et see saavutada.
Viiendaks. Mõistan, et mingi rikkus ega ametikoht ei püsi, kui pole rajatud tõele ja õiglusele, seepärast ei tee ma mingeid tehinguid, mis ei too kasu kõigile osalistele. Saavutan eesmärgi, tõmmates ligi vajalikud jõud ja tehes koostööd. Saan panna teisi enda heaks tegutsema, sest olen ise valmis teiste heaks tegutsema. Hoidun vaenulikkusest, kadedusest, kiivusest, isekusest ja künismist, kujundades endas hoolimist kõigi inimest vastu, kuna ma tean, et negatiivne hoiak ei too mulle kunagi edu. Loon teistes usalduse enda vastu, sest usaldan ise neid ja ennast.
Kirjutan sellele oma nime alla, õpin pähe ja kordan valjusti iga päev, uskudes, et vähehaaval mõjutab see minu mõtteid ja tegevust nii, et minust saab toimetulev ja edukas inimene.
Selle meetodi taga on loodusseadus, mida pole veel keegi suutnud ära seletada. See on olnud mõistatuseks kõikide aegade teadlastele. Psühholoogid nimetasid selle autosugestiooniks ja nii jäigi.
See, kuidas seda seadust nimetada, ei oma iseenesest tähtsust. Oluline on, et konstruktiivselt kasutades töötab see inimeste rõõmuks ja eduks. Aga kui seda destruktiivselt kasutada, hävitab see sama hõlpsasti. Selles väites peitub tähenduslik tõde. Nimelt jõuavad need, kes elult lüüa saavad ja lõpetavad vaesuses, viletsuses ja ängistuses, sinna seetõttu, et rakendavad negatiivset autosugestiooni.
Põhjus peitub asjaolus, et kõik mõtteimpulsid kipuvad võtma neile vastava füüsilise kuju.
Alateadvus (keemialabor, kus kõiki mõtteimpulsse kombineeritakse ja valmistatakse ette füüsiliseks tegelikkuseks) ei erista konstruktiivseid mõtteid destruktiivsetest. Ta töötab materjaliga, mida me talle mõtteimpulssidena anname. Ühtviisi varmalt tõlgib alateadvus reaalsuseks nii hirmust ajendatud mõtte kui ka julgusest või usust ajendatud mõtte.
Meditsiiniajaloo lehekülgedel on küllaga näiteid sugereeritud suitsiidi juhtumitest. Inimene võib negatiivse sugestiooniga end hävitada täpselt sama tulemuslikult kui ükskõik milliste muude vahenditega. Kusagil Kesk-Lääne osariigi linnas „laenas” Joseph Granti nimeline pangaametnik pangalt selle juhtide nõusolekuta suure summa raha. Ta mängis raha maha. Ühel pärastlõunal tuli revident kontosid kontrollima. Grant lahkus pangast, võttis kohalikus hotellis toa. Kui ta kolme päeva pärast leiti, lebas ta halisedes ja soigudes voodis, muudkui korrutades: „Jumal küll, see tapab mu! Ma ei talu seda häbi.” Peagi oligi ta surnud. Arstid kuulutasid selle psüühilise enesetapu juhtumiks.
Samuti nagu elekter paneb tööstuse rattad käima ja sellest on konstruktiivsel kasutamisel kasu, valesti kasutamisel võib elekter aga inimese eluküünla kustutada, nii võib ka autosugestioon, sõltuvalt arusaamisest ja selle rakendamisest, viia inimese rahu ja jõukuse juurde või alla hädaorgu, põhjustades õnnetust ja surma.
Kui teie mõtteid täidab hirm, kahtlus ja te ei suuda uskuda, et suudaksite saada ühenduse ülima teadmisega, võtab autosugestioon uskmatuse vaimu ja kasutab seda mustrina, mille põhjal teie alateadvus tõlgib selle füüsiliseks vasteks.
