Mia (6) on naabritel külas. Hakatakse sööma, igaks juhuks uuritakse, et kas Mia tohib ikka kõike süüa. Noh, et ega tal mingeid allergiaid ei ole vms.

Mia: “Jaa, ma võin kõike süüa!”

Hakkavad sööma.

Mõne aja pärast teatab Mia: “Tegelikult… Mulle tuli praegu meelde, et emme ütles mulle, et ma ei tohi kartulit, porgandeid… Noh, üldse juurikaid süüa. Ainult viinereid tohin!”

--------

Vanaema: “Iko, enne magama minekut peab potil käima!”

Iko (3): “Miks peab?”

Vanaema: “Sest alati enne magama minekut käiakse potil.”

Iko: “Kas linnavalitsus käsib?”

---------

Iris (ema) loeb Miale unejuttu: “…ja igaühel on erinev käekiri.”

Mia (3): “Eii! Mitte käekiri, käekott ikka!”

--------

Olime Miaga (3) mänguväljakul.

Mina: “Mia, ei söö liiva!”

Mia: “Ma ei söögi, ma matsin lihtsalt keele liiva alla.”

----------

Ootasime Miaga (3, pea-aegu 4) bussi. Kõrval oli üks venelannast ema oma tütrega.

Mia: “Mina ei ole venelane, onju? Ma oskan öelda ainult bljäd ja privet.”

Kas ka sinu laps on midagi sarnast öelnud? Jaga seda meiega ka, kirjutades naistekas@delfi.ee ja saame koos naerda! Parimad lood avaldame.