Munasarjavähk ei ole naiste seas küll nii levinud kui rinnavähk, kuid munasarjavähki on raskem avastada ja sellesse sureb rohkem naisi. Iga aasta avastatakse munasarjavähk umbes 20 000 naisel ja nendest naistest jääb ellu ligi 8000. See number on kurvastav, üle poolte naistest ei saa piisavalt kiiresti ravi. Enamasti ei mõtle ükski arst mõnest sümpotmist kuuldes, et see nüüd tähendab munasarjavähki. Niivõrd keeruline on seda avastada. Siiamaani ei ole veel leiutatud ühtegi meditsiinilist vahendit, mille kaudu saaks kiiresti vähki avastada.

Enamasti lähevad naised, kellel on munasarjavähk, arsti juurde oma sümptomitest kurtma 6-9 kuud enne, kui neil avastataksegi see haigus. Ja kui see lõpuks avastatakse, on tihtipeale juba kahjuks liiga hilja.

Neid muutusi peaks enda keha juures märkama ja neid ei tohi jätta tähelepanuta:

Puhitustunne

Alakeha-, selja- või vaagnapõhjavalu

Turse kõhus või vaagnas

Tunned ennast imelikult täissööduna peale einestamist

Seedehäired

Kõhulahtisus või kõhukinnisus

Pidev pissil käimine või tunne, et pead kohe urineerima minema

Söögiisu kadumine

Veritsus, mis ei toimu menstruaaltsükli ajal. See on pigem noorematel naistel, sest enamik naisi, kellel avastatakse munasarjavähk, on juba menopausi läbinud.

Mitte ükski nendest sümptomitest ei pea olema seotud munasarjavähiga. Kõhukinnisus võib tekkida valest toitumisest, pidev urineerimistunne hoopis põiepõletikust. Ei ole mingit vajadust pöörduda arsti juurde kohe, kui mõni neist sümptomist tekib. Arsti juurde peaks minema siis, kui märkad, et üks või mitu nendest ülalpool kirjeldatud teguritest kestab pikalt ja ei tundu, et see hakkaks ära minema, vaid hoopis süveneb.

Kui sa aga tead, et sul on peres olnud kellelgi munasarjavähk või rinnavähk, peaksid neid sümptomeid võtma tõsisemalt ja pöörduma kiiremini arsti poole.

Allikas: Prevention