Peamised riskitegurid on dr Kalju sõnul kõrgvererõhktõbi, diabeet, ateroskleroos, suitsetamine, ülekaal, kõrge iga ja ka südamehaigused võivad põhjustada trombide liikumist aju arteritesse.

Sümptomid avalduvad väga kiiresti — sekundite või minutitega — ning nede aeglane süvenemine aja jooksul on väga ebatavaline.

Järsku tekkiv haigushood on esimene tunnus, et kõik pole korras ja kõige klassikalisem sümptom on ühe kehapoole halvatus, kusjuures halvatuse tase võib olla erinev ning võib varieeruda täielikust halvatusest kuni kohmakuseni, kus kõik ei tundu korras olevat, kuid tavaliste toimingutega saadakse siiski hakkama.

Sümptomiteks võivad olla ka järsk tasakaaluhäire, ühe kehapoole tuimus, topeltnägemine ja äkki tekkinud väga tugev peavalu. Tekkida võib kõnehäire: pudistavast kõnest kuni selleni, et sõnu ei saa välja öelda, öeldakse sõnu, mida ei taheta öelad või on häiritud teiste kõnest aru saamine.