"Jätsin maha oma toriseva ja tööinimesi orjaks nimetava abikaasa ning elu hakkas kohe ülesmäge minema."

Möödunud nädalal avaldasime ühe eestlanna mure, mis seisnes selles, et tema mees ei soovi enam palgatööl käia ega kodulaenu võtta, vaid on leidnud enda jaoks teise eesmärgi. Selle peale kirjutas oma kogemusest ka üks teine naisterahvas.

"Mul oli ka paraku mees, kes ei soovinud kedagi orjata. Tööandjad olid kõik põmmpead ega väärinud teda jne," kirjutas ta kommentaariumisse. "Paari aastaga muutus minu jaoks paraku nii koormavaks kui ka tüütuks.

Meil oli ka ühine laps. Peres olin mina nii perenaine kui ka leivateenija üksi.

Pärast lahkuminekut hakkas elu kohe tõusujoones minema. Oma palga sain vaid kodule, lapsele ja endale kulutada, õppima minna, töö sisukama ja paremini tasustatava vastu vahetada. See omakorda võimaldas sääste tekitama hakata ja sisukaid reise ette võtta.

Ekskaasa aga jäigi torisema ja nurisema ja tööinimesi orjadeks nimetama. Samas ta tõesti ei sõltu kellestki peale riigi, kes talle nüüdseks tillukese grupiraha on peast soojaks minemise eest määranud..."