Liikumispuudega noormehe seiklused: pean end õnnelikuks inimeseks. Isegi ilma intiimsuse ja seksita
"Olen 27-aastane noormees, kes on liikumispuudega. See muidugi ei defineeri mind kuidagi, aga ometi on mõjutanud minu (olemata) romantilisi suhteid ja seksuaalset elu, sest seljatrauma juhtus üsna noorena, ning sealt ka esialgsed haavad ja sügavamad piiravad uskumused seoses naistega," alustab oma lugu üks noor meesterahvas Naisteka foorumis.
“Kuna mul pole olnud eriti intiimseid kogemusi, siis on see siiamaani midagi, mis seostub rohkem fantaasiate ja unenägudega, mitte reaalse eluga. Arvan, et olen imeline mees, kes suudab naisele kõike pakkuda, mida ta vajab, kuid hirme ja kahtluseid on siiamaani.
Pean ennast õnnelikuks inimeseks. Isegi ilma intiimsuse ja seksita. Elu on mulle õpetanud, kuidas olla õnnelik sellisena nagu ma olen. Olen korduvalt endale tõestanud, et kõik on võimalik. Pole ühtegi põhjust, miks ei saaks ma täisväärtuslikku elu elada, sest seda ma elan.
Vaid suhe naistega on olnud minu nõrgim külg. Seda sooviksin ma rohkem avastada, sest olen seda väärt. See on inimlik vajadus. Iga mees soovib naise lähedust. Ja… uut maailma on ju põnev avastada. Seega mul ei ole mingit kinnisideed, kuid mul on lihtsalt soov avastada ja ennast selles vallas rohkem arendada.
Nüüd ongi küsimus, et kuidas seda parimal viisil teha?
Seksiteenuseid ma pole võimeline elu sees kasutama, sest see on liiga odav. Mul ei ole eneseväärtustamisega probleeme, seega soovin eelkõige saada need kogemused elust. Kõik on ju õpitav!
Mul on olnud aastaid selline mentaliteet, et mees peab eelkõige tegelema iseenda ja oma eesmärkidega, õppima, kuidas olla õnnelik üksinda olles. Ja käies oma tõelist eluteed, tuleb ka kõik muu. Nii ma olengi elu elanud. Kuid ma arvan, et see pole päris terviklik pilt. Selleks, et lähedust kogeda ja suhtesse minna, tuleb ka osata naistega enesekindlalt suhelda. Ja kõige elementaarsem — väljas käia, et nendega üldse kohtuda.
Niisiis ma tasapisi liigun selles suunas. Enesekindlus on olnud ilmselt mu nõrgimaid külgi, kuigi see on aktiveerunud peamiselt atraktiivse naisega suheldes. Muus mõttes olen ma piisavalt enesekindel. Aga kuna on vähe kogemusi ning mõjutavad mõned teismeeast tekkinud jäljed, siis on see mõnikord ’fake it until you make it’. Aga ma arvan, et praktiseerimine teeb meistriks. Mida rohkem ma seda teen, seda rohkem mõistan, kui loomulik see tegelikult on.
Ilmselt kirjutan siin sellepärast, et tahan lihtsalt jagada. Seksuaalsus (ja eriti puudega inimese seksuaalsus) on olnud suur tabuteema. Mõned arengud on toimunud, kuid üldiselt sellest ei räägita. Seega pole ka mina oma intiimsematest muredest või soovidest eriti kellelegi rääkinud. Arvan, et see mõjub mulle hästi. Eriti räägiks sellest hea meelega naistega, sest juba see tundub minu jaoks intiimne. Vähendab barjääri minu ja naiste vahel. Hea meelega läheks mugavustsoonist välja ja teeks seda pigem näost näkku, aga noh, ka see on hea algus.
Tänan lugemast! Kõik kommentaarid ja soovitused on teretulnud.
Ma olen mees, kes on siiralt huvitatud õppimisest. Pean õigeks, et ühiskonnas võikski olla avatum suhtlemine meeste ja naiste vahel — kõik ei pea olema mingi salajane müsteerium, mida peab mõistatama. Kokkuvõttes soovime ju kõik seda sama."
