“Olen kahe lapse ema. Üks on veel nii väike, et kasutab mähkmeid. Jah, ma olen täpselt see ülikohutav ema, kes ei viitsi jamada riidest mähmetega, minu meelest on need rõvedad. Kasutangi ühekordseid mähkmeid ega ole täheldanud, et lastel sellest nüüd mingi lööve tekiks või oleks nad arengust maas.

Üritan ma sellist asja aga kuskil beebigrupis mainida, süüakse mind elusalt ära. Ma olevat planeedivihkaja! Mu lapsed autistid! Minu pärast saab maailm viie aasta pärast otsa! See on uskumatu. Inimesed, rahunege maha.

Teine hea näide on järjest populaarsem menstruaalanum, et ei peaks kasutama sidemeid ega tampoone. Eranditult kõik minu sõbrannad kasutavad seda ja kui ma ükskord mainisin, et mina seda ei tee, sest jällegi — tundub rõve, sain ma selliste pilkude osaliseks, et lihtsalt hoia ja keela.

Vabandage mind, ma töötan kontoris, kus meestel ja naistel on mitme kabiiniga ühine tualett. Ma lihtsalt ei kujuta ette, et ma tuleksin wc-st ja hakkaksin meeskolleegi kõrval, kes samal ajal peseb oma käsi, loputama siis oma verist väikest anumat. Tõesti ei kujuta.

Selle peale sõbrannad siis midagi eriti öelda ei osanud, aga mokaotsast pobiseti, et leidku ma siis mõni muu lahendus ja ära reosta loodust. No mida veel.

Ja kirsiks tordil — mõnikord poes käies võtan ka selle väikese kilekoti. Sest ma tahan ja tunnen vahel, et on vaja. Ja täpselt nii ongi. Elage ja laske ka teistel elada!”