See on põhjus, miks laste silme all ravimeid võtta ei tohiks

Viimasel kümnel aastal on alla kolmeaastaste lastega toimunud ligi 1000 ägedat ravimimürgistust, mis on vajanud haiglaravi. Suhu liiguvad ravimid nii laualt, riiulilt, kotist kui ka vanemate või külaliste taskutest ja kottidest.

„Mürgistuste ennetamiseks tuleb hoida ravimeid lastele kättesaamatus kohas ja lastele ohte selgitada. Kuna lapsed on osavad jäljendajad, ei tasu ravimeid laste nähes võtta,“ räägib Terviseameti Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder kodustest ennetusmeetoditest. Tema sõnul on ravimite hoiustamiseks parim koht lukustatav kapp.

Kodust väljas on ohukohti rohkem ja ettevalmistust ei ole alati nii lihtne teha. „Vanavanemate juurde minnes leiavad lapsed tihti laualt eest nädalaks valmis seatud ravimid, mis näivad elukogenematutele maailmaavastajatele mõnusate kommidena,“ toob Oder näite.

Kui õnnetus siiski juhtub, tuleb võimalikult kiiresti helistada mürgistusinfoliinile 16662, et saada juhised esmaabiks. „Hiljuti jõudis haiglasse üks kaheaastane laps, kes sai kätte vanaema õhtused ravimid. Kui vanemad oleksid kohe helistanud, oleksime saanud anda koduse ravi juhised, aga kuna juhtumist oli mitu tundi möödas, tuli laps süvenevate tervisekaebuste tõttu hospidaliseerida,“ kirjeldas Oder.

Mürgistuste esmaabi sõltub sellest, millest mürgitus tingitud on. Paljudel juhtudel on abiks aktiivsüsi, mis seob mürgiseid aineid ja takistab nende imendumist. „Aktiivsütt peaks igas koduapteegis olema vähemalt 50 g ehk 200 tabletti, mis on ühe mürgistuse esmaabiks vajalik kogus,“ soovitab Oder. Siiski tuleb silmas pidada, et aktiivsütt ei tohi manustada ilma spetsialisti soovituseta. Spetsialisti nõu saamiseks helista mürgistusinfoliinile 16662.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud ööpäevaringsel kõikidel nädalapäevadel. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades [phone]).