Vallalised naised räägivad suud puhtaks: miks on seks nende jaoks olulisem kui kodus püsimine?
Muidugi mõjutab see meie kõigi elusid, sealjuures ka seksielu ja kohtingutel käimist. Erinevate äppide kasutamine on muutunud popimaks, masturbeerimine on vallaliste inimeste meelistegevus ning päriselt kohtumisele leitakse palju lõbusaid alternatiive. Aga maailmas on ka naisi, kes riskivad viiruse levitamise ja sellesse nakatumisega, et päriselt teise inimese füüsilist puudutust tunda ning isegi, kui nad teavad, et kodus püsimine on turvaline ja vastutustundlik, nad seda ei tee. Nagu üks naine Cosmopolitanis väidab: “Ma olen üksik ja igavlen — väga ohtlik kombinatsioon.”
Cosmopolitan rääkiski naistega, kes on rikkunud sotsiaalse distantseerumise reegleid, et kogeda seksuaalset naudingut. Aga miks?
“Ta tundub usaldusväärne. (Kuulsad viimased sõnad muidugi, või mis?)”
“Sotsiaalse isolatsiooni ajal on kindlasti raske olla vallaline. See on aeg, mil paarid muutuvad lähedasemaks kui kunagi varem ja vallalised tunnevad end isoleerituna. Ma nautisin pikalt lõbusate seksisõnumite vahetamist ja videokõnesid (seksuaalseid ja teineteise tundma õppimise kõnesid), aga mõistsin lõpuks ikka, et igatsen inimesega kohtumist ja seksuaalset naudingut.
Mõned nädalad enne, kui meil paluti jääda koju, hakkasin ühe inimesega regulaarselt kohtuma. Ma tean, et ta on olnud ekstreemselt ettevaatlik ja püsinud väga väikeses ringis, peaaegu ei lahkugi oma korterist. Noh, “ma tean” nii palju, et ma usaldan seda meest, kellega ma paar kuud tagasi veebis kohtusin. Ta tundub usaldusväärne. (Kuulsad viimased sõnad muidugi, või mis?)
Igatahes, peale 12 päeva sotsiaalses isolatsioonis, tundsin end piisavalt enesekindlalt, et temaga ta korteris kohtuda, teades samal ajal, et ma rikun sellega reegleid. Vabandasin end välja sellega, et mu suhtes sõbrad on koos oma kallimatega ehk miks minu puhul peaks see olema teistmoodi? Ma arvan, et ma riskin ja olen isekas ning tunnen end ühest küljest halvasti, aga samas mõtlen, et mis tehtud, see tehtud ja ju me siis võime järgnevad nädalad kohtuda?“ — Sophie, 24
“Kui koroonakriis algas, olime juba pidevalt kohtunud.”
“Hakkasime mu praeguse poiss-sõbraga veebruari alguses väljas käima ja kui koroonakriis algas, olime juba pidevalt kohtunud ning otsustasime, et kuna me anname endast maksimumi, et viiruse levikut ära hoida, sest istume oma kodudes, poleks see väga hull, kui me teineteisega jätkuvalt aega veedaksime.
Me elame jätkuvalt eraldi korterites, aga üsna lähestikku, mistõttu on meil lihtne Uberi või taksoga või jala üksteisel külas käia. Me oleme tellinud toitu väljast ja hoidnud teistest inimestest eemale.“ — Sara, 29
“Kuna olen selle mehega juba suudelnud, siis mis sellest enam halba on?
“Jah, ma rikun sotsiaalse distantseerumise reegleid ja jah, ma tunnen end seetõttu halvasti. Aga, et peaksin olema ühe või kolm või teadmata arv kuid ilma hea seksita… ma olen üksik ja mul on igav — väga ohtlik kombinatsioon. Masturbeerimine on küll hea ja vajalik, aga ma olen kohe kindlasti kade oma sõprade peale, kes on suhtes ja postitavad fotosid romantilistest õhtusöökidest ja kaisutamisest. Ja ma olen nõrk!
Mul oli juba esimeseks isolatsiooni päevaks kohting kokkulepitud ja ausalt öeldes ei võtnud ei mina ega mu partner seda tõsiselt. Me mõlemad nõustusime, et oleme teineteisest kahe meetri kaugusel, sest pidime minema randa jalutama, aga jõime liiga palju õlut ja ühel hetkel juba amelesime rannaliival. Ja siis autos. Ja siis diivanil.
Kuna tundsin end halvasti, tunnistasin oma korterikaaslasele, et rikkusin reegleid ja õnneks (või äkki hoopis õnnetuseks), ei olnud ta mu peale pahane, sest ta oli samal õhtul kutsunud endale külla enda kohtingukaaslase. Me naersime ja lubasime, et käitume tulevikus paremini.
Sellest hetkest alates olen hoidnud oma sõpradest eemale, aga kuna ma selle kutiga juba suudlesin, siis mõtlesin, et mis sellest ikka halba saab olla? Niisiis olen mõned korrad tal kähkuka nimel külas käinud. Veider, aga see on olnud üsna lõbus, lihtne ja täiesti füüsiline.“ — Anne, 26
“Minu põhjused olid kõigest üksindus ja üksinda karantiinis olemine on nõme.”
“Olen värskelt vallaline ja see on peale viie aasta pikkust suhte lõppemist kõige hullem aeg, mil karantiinis olla! Läksime eksiga jaanuaris lahku ja pandeemia alguses otsustasin temaga ühendust võtta. Minu põhjused olid kõigest üksindus ja see, et üksinda karantiinis olemine on nõme. Ta tuli mulle kolm korda külla, aga kuna mul on immuunpuudulikkus, palusin tal iga kord enne millegi tegemist duši all käia. Ma lasin tal panna selga minu t-särgi ja dressipüksid. Romantiline, või mis?
Tundsin end halvasti ja rumalana, aga samas tean, et ma ei ohusta sellega kedagi teist, sest ta lihtsalt hüppas oma autosse ja sõitis minu juurde. See pole üldse erinev jooksmas käimisest.“ — Elissa, 26
Vallaline lugeja, ole aus, kas ka sina oled saanud potentsiaalse partneriga kokku ajal, mil peaksid tegelikult koroonaviiruse leviku takistamise nimel kodus püsima? Miks?
