"Suhte algul oli plaan, et jään lihtsalt kaaslase juurde ööseks. Pidin jääma ainult üheks ööks, et vaadata ja tunnetada, kas me üldse sobime kokku. Lõpuks läks ikkagi nii, et avastasin ühel hetkel, et olen juba nädal aega seal öösiti olnud! Päevasel ajal muudkui tõin vahetusriideid ja muid vajalikke asju. Ei saa öelda, et me ametlikult koos elaksime, aga kuidagi sinnapoole on see väga kiiresti liikunud.

Esimene nädal oli ka selline tore nädal, et sain mehe kohe proovile panna. Nimelt kasutas ta kodus neid jubedaid pesuvahendeid, mida poodides kogu aeg sooduspakkumistega müüakse. Minul on allergia selliste asjade vastu! Ütlesin talle kohe, et mulle nii ei sobi ja üleüldse võiks kõik rohkem öko olla. Et minule ei sobi tema kodulõhnastajad ja pesuvahendid. Muidugi ma ütlesin kohe kõik otse välja, mis mõttega siin keerutada. Ta peabki kohe aru saama, kellega ennast seob.

Teisel nädalal sain aru, et ta on täpselt see mees, kes raiskab vett ja elektrit. Tuled põlesid kogu aeg, nõusid pestes jättis ta vee vahepeal rahulikult jooksma, külmkapi uks oli ka vahepeal lahtiselt... Hakkasin kõiki neid asju talle jooksvalt välja tooma. Ta ei kuulanud mind eriti. Kolmandal nädalal ma plahvatasin ja minu vihastumise tõttu plahvatas ka tema. Veetsime selle nädala tülitsedes ja mõtlesin, et kas see nüüd ongi meie murdepunkt.

Aga ei olnud! Sellest suhtest saab ikkagi asja. Kolmanda nädala lõpuks olime sõlminud vaherahu ja mees on hakanud probleemidega tegelema. Enam ta vett ei raiska, tuled ei põle kogu aeg ja ühel päeval, kui oma järjekordsete asjadega kodust tema juurde tulin, presenteeris ta mulle uhkelt uusi öko vahendeid, millega kodu puhastada. Ma olen nii uhke!

Üks asi, mis mind häirib on muidugi see, et ma pole neli nädalat tema norskamise tõttu eriti hästi magada saanud. Aga noh, eks sellega tegeleme hiljem, mul öösiti muulegi mõelda...

Seega tahangi oma looga näidata, et ei ole see kokku kolimine suhte alguses midagi nii hull. Saabki kohe näha, milline inimene teine tegelikult on ja kohe mingid asjad paika panna."