Lugeja koroonaviiruse teisest lainest: mõned usuvad siiralt, et kõigil tuleb see läbi põdeda ja kes surevad, pididki surema. Nii ei saa ju mõelda!
Nimelt usuvad paljud mu sõbrad naiivselt, et koroonaviirus ei ole eluohtlik ja meil kõigil tuleb see niikuinii läbi põdeda, aga mina sellega nõustuda ei saa.
Üks minu lähedane nakatus sellesse viirusesse ja tema elu rippus vahepeal juuksekarva otsas, kõik selleks aastaks tehtud plaanid võib ta ka ümber teha, sest tüsistused on nii tõsised ja taastumine võtab aega ca aastakese. Vahepeal oli isegi oht, et kui piisavalt kiiresti järelravi ei saa, siis mõned asjad enam ei taastugi...
Selle peale küsivad paljud inimesed mult, et kui vana ta on ja ehk oligi juba haige. Justkui et, "äkki pidigi surema?" Kusjuures, nädalavahetusel üks mu mehe sõber ütleski mulle naerdes näkku, et "aga äkki oligi tema aeg minna?" Mina ei usu, et oli ehk kui ta poleks nakatunud, oleks ta praegu täiesti terve ja tugev meesterahvas, kes võiks sportida edasi nii nagu ta eelnevalt sportis ja ka muud tüsistused oleksid olemata.
Seega, paneksin inimestele südamele, et see, et praegu on lood üsna head, siis see viirus ei ole kuhugi kadunud ja kui ta uuesti pead tõstab, on see täpselt sama ohtlik nagu alguses. Ei saa ju mõelda, et äkki minu 50ndates terve organismiga emal ongi aeg surra, kui ta selle haiguse kinni püüab? Keegi ei taha nii mõelda.
