“Sünnitusjärgne depressioon algab tavaliselt kaks–kolm kuud pärast lapse sündi. See on haigus ning vajab ravi," paneb Evert südamele.

Psühholoog toob ka välja, et sünnitusjärgsele depressioonile viitavad huvipuudus igapäevategevuste vastu, elurõõmu vähenemine, meeleolu kõikumine, pidev väsimus, kurbus- ja rahutus­tunne, ärevus, sage häbi- ja süütunne, raskused lapsega hakkama saamisel, iseenda hooletusse jätmine, üksindustunne, iseenda või lapse vigastamise mõtted, keskendumisraskused.

"Kui sümptomid on kestnud kauem kui kaks nädalat ja tunned, et ei tule olukorraga enam toime, pöördu perearsti, psühhiaatri või psühholoogi poole," julgustab ta. "Kõige tõhusam ravi on ravimite ja psühhoteraapia kombineerimine."

Seda, kas depressiooni ravi on võimalik ravimiteta, peab otsustama koostöös psühhiaatriga. "Kõikide juhtumite puhul ei ole vaja ravimeid võtta, kuid seda saab hinnata psühhiaater selle põhjal, millises seisus on ema, kui kaua on sünnitusjärgse depressiooni sümptomid kestnud ja kas emal on tugivõrgustik, kellele ta saab loota," lisab Evert.

Loe ka kolme väikese lapse kogemuslugu eriajakirjast Beebi.