„Lapsega tuleb põhjalikult vestelda, paludes tal täpsustada: mis ajal, kus ja mis tingimustes kõik aset leidis, mida täpselt öeldi ja tehti,” soovitab psühholoog Eva Ots, mida esimesena teha, kui laps tuleb vanema juurde murega, et õpetaja kiusab.
„Kiusamise all mõistetakse enamasti tegevust, mis on süstemaatiline, regulaarne, kellegi vastu suunatud, pahatahtlik ning ebameeldiv. Selle tagajärjel väheneb tuntavalt ohvri igapäevane heaolu — sealhulgas enesekindlus, turvatunne või aktiivsus. Kiusamine on vägivallavorm, mis võib avalduda nii füüsilisel, vaimsel kui kaudsel kujul,” räägib Rapla Vesiroosi gümnaasiumi psühholoog Eva Ots, et lisaks kehalisele agressioonile ja solvangutele on kiusamine ka vältimine, laimamine ning manipulatsioon. Tänapäeval saame rääkida ka küberkiusamisest, milleks on näiteks suhtlusportaalides piltide vaenulik kommenteerimine või solvavad meilid.
Otsa sõnul tasub silmas pidada, et enne kui inimest süüdlasena käsitleda, tuleb alati tema eksimuses veenduda. „Kiusamisjuhtumitesse järsult ja läbimõtlemata sekkudes võib tekitada väga suurt lisakahju, olenemata soovist olukorda parandada.”
Esimene samm: räägi lapsega
Seega kui laps tuleb vanema juurde murega, et õpetaja kiusab, peaks kõigepealt veenduma, et tegu on tõepoolest kiusamise, mitte olukorra valesti tõlgendamisega. „Tausta uurimiseks tuleb lapsega põhjalikult vestelda, paludes tal täpsustada väidetavat kiusamisolukorda: mis ajal, kus, kelle juuresolekul, mis tingimustes ja kontekstis kõik aset leidis, mida täpselt öeldi ja tehti. Hea kui laps suudaks meenutada sõna-sõnalt õpetaja öeldut,” soovitab Eva Ots. „Praktika näitab, et pahatihti on tegemist arusaamatustega, mida ikka suheldes ette tuleb. Kool on pingeline töökeskkond kõikide osapoolte jaoks ja lapsevanemal on väga keeruline distantsilt hinnata, mis seal täpselt toimuda võib.”
Teine samm: räägi õpetajaga
Kui tundub, et kiusamisjuhtum on üsna tõenäoline, võiks järgmisena pöörduda otse kõne all oleva õpetaja poole. „Esialgu võiks läheneda sõbralikult. Paluda selgitada olukorra tagamaid, et kõik osapooled mõistaksid toimunut ühtviisi ja konflikt laheneks. Mõistvalt lähenedes võib õpetaja näol võita endale hea liitlase, kellest kujuneb ajapikku hoopis hea koostööpartner lapse kooliteel,” ütleb psühholoog.