Tänapäeval on fotoaparaat olemas praktiliselt igas peres, seetõttu pole pildistamisega probleeme. Kuidas aga fotosid säilitada? Virnades, lahtiselt, ilma kuupäevadeta, või — paremal juhul — „taskutega” standardalbumis standardfotode jaoks? Ometi on esimene album oma ainukordsete kaadritega suurepärane võimalus eneseväljenduseks, jäädvustamaks kogu oma armastust ja õrnust.

Paljudel on digifotoaparaadid ning siis juhtub sageli, et fotod jäävadki diskidele või arvutisse, kus võib leida hulgaliselt programme elektrooniliste fotoalbumite loomiseks. Kas aga saab võrrelda rõõmu piltide vaatamisest arvutis soojusega, mis teid haarab, kui lehitsete tõelise fotoalbumi lehekülgi.

Valime sobiva formaadi

Esimestel kuudel pole kindlasti aega šedöövrite loomiseks, kuid kui laps saab juba pooleaastaseks, leiate kindlasti mahti, et teha algust tema esimese albumi kujundamisega. Selleks hetkeks on juba kogunenud parasjagu fotosid. Isegi need, kes pildistamisega eriti tegemist ei tee, on kindlasti jäädvustanud oma lapse kojujõudmise, nendel aga, kes ei taha hetkegi vahele jätta, on olemas juba hea hulk pilte. Lapse aastaseks sünnipäevaks on neid kogunenud juba päris palju ning nende albumisse seadmisega võib raskusi tekkida.

Alustanud albumi koostamisega, et seda siis uhkusega kõikidele lähedastele näidata, ei raatsi te seda tööd enam pooleli jätta ning teete seega oma lapsele hindamatu kingituse.

Alustuseks võiks vältida tavapäraseid, läbipaistvate „taskutega” albumeid 10 x 15 cm fotode jaoks. Miks? Sellepärast, et te ei saa sinna mahutada kõige armsamaid, originaalsemaid, seetõttu suurendatud kaadreid — selliseid väljendusrikkaid ning meeldejäävaid. Pealegi on ebamugav albumit pidevalt käes keerata, et vaadata kord vertikaalseid, kord horisontaalseid võtteid. Peamine põhjus on aga selliste albumite šabloonsus. Kuidas te suudate seal väljendada oma loomingulist natuuri, teie perekonna omapära ning lapse kordumatust?

Samal põhjusel pole tark valida ka suures valikus müügil olevaid spetsiaalseid albumeid „Meie laps”. Jah, nad on kenasti vormistatud ning ka tekst näib kohane… Kui te aga mõnda ossa tahate paigutada suuremat hulka pilte, kui on kohti ette nähtud, mis siis teha? Kas tõesti tasub piltide hulka piirata valmisalbumi raamidega? Müügil on suurel hulgal erinevate mõõtmete ja erineva paksusega, puhaste lehekülgedega albumeid, kus on võimalik teoks teha kõikvõimalikke ideid. Nii saab album unikaalne ning ei sarnane ühegi teisega.

Sinna võib kõrvuti lapse piltidega mahutada kõike, mida hing ihkab. Võib panna isegi lipiku, mis sünnitusmajas lapse käe ümber kinnitati. Kui teid huvitavad horoskoobid, kirjutage albumisse lühike kirjeldus märgist, mille all teie lapsuke sündinud on… Joonistage lapse käe ja jala kontuurid tema elu esimesel kuul, seejärel poole ning hiljem aasta pärast. Pange need albumisse koos piltidega kronoloogilises järjekorras või paigutage ühele leheküljele — võrdluseks. Igasugune informatsioon, mida vajalikuks peate, läheb asja ette: kaalust ja pikkusest kuni esimese sünnipäevakingini.

Stiilne!

Püüdke jälgida ühtset stiili. Kui hakkasite piltide alla kirjutama käsitsi ja naljatoonis, ei tasu tööd lõpule viia kuivade, printeril trükitud allkirjadega.

Need, kes joonistada oskavad, võivad albumi iga lehekülje väikeseks kunstiteoseks kujundada, paigutades pilte kord õhupallidele, kord pilvedele või siis rongivagunitesse… Kui aga teie kunstilised oskused piirnevad kõverate seintega majakese joonistamisega, sobib ka laenamine — lõigake ajakirjadest või vanadelt postkaartidelt välja originaalseid fraase ning sobitage need fotodega kokku — sellised kollaažid ei jää millegagi alla iseseisvalt kujundatud lehekülgedele.

Mööduvad aastad ning teie, teie suureks sirgunud laps ning kõik, kes külla tulevad, tahavad ikka ja jälle lehitseda seda armastusega loodud, kordumatut esimest albumit.

Olulised nõuanded

1. Püüdke teha suuri portreevõtteid — need on väljendusrikkamad ja elavamad. Te ju tahate jäädvustada väiksekese hetkelist naeratust või grimassi, mitte aga teha ülevaadet korteri sisustusest.

2. Pildistage igal pool ja alati! Lapsed on oma esimesel eluaastal just seetõttu nii kaunid, et on objektiivi ees loomulikud.
Säilitage igasuguseid emotsioone (nutust kuni nakatava naeruni) ning hetki (vannitamine, uni, toitmine ja mängud), kusjuures erinevas vanuses. Siinkohal pole kordus ei igav ega kurb — on üks asi, kui magab mähkmetes vastsündinu, hoopis teine lugu on aga siis, kui magab paarikuune.

3. Pole tingimata vajalik, et fotol olevaks objektiks oleks üksnes laps ja teie lähedased koos temaga. Pildistage lapse esimesi sipukaid, tema mänguasju, esimesi imetillukesi kingakesi, nõusid ning isegi toitu — teilgi oleks ju huvitav nüüd teada, kuidas väiksena sõite. Pildistage ta varju seinal, suures plaanis ta jalataldu, tema kätt teie peos…

4. Tihti paigutatakse pildid kronoloogilisse järjekorda. Ometi on eraldi pilte, mis on pühendatud pesamuna kasvule (just tuli sünnitusmajast ja on vanaema süles, siin on jälle tema süles, aga juba mõni kuu hiljem) huvitavam vaadata ja võrrelda.

5. Fotodele alla kirjutades ärge piirduge üksnes kuupäevadega. Sõnad lastelauludest või lauludest laste kohta aitavad mõnikord pilti palju paremini iseloomustada.