Suitsetaja nahk vajab erihoolt

Arvatavasti on igaüks meist vähemalt kord elus proovinud suitsetada. Kindlasti mäletate ka, kui vastik oli esimene sigaret — suits kraapis kurgus, süda hakkas taguma, sisikond tõmbles, pea käis ringi. Esimene sigaret ei pakkunud mingit naudingut. Muide, sama ebameeldivalt mõjub esimene suits ka neile, kes on suitsetamist proovinud maha jätta ja mõnda aega ilma suitsuta vastu pidanud.

Esmane vastikustunne ületatud, on ometi paljudest saanud selle ebatervisliku harjumuse orjad. Kuigi vaevalt leidub inimest, kes ei teaks, kui laastavalt mõjub suitsetamine tervisele. Paraku ka väljanägemisele.

Teatavasti pole inimorganismil narkootiliste ainete vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ka nikotiin on narkootiline aine, mis tekitab korduvkasutamisel ülikergesti harjumuse. Suitsus olevaist kahjulikest mürkaineist on tähtsaim nikotiin. Kes meist poleks kuulnud ütlust, et tilk nikotiini surmab tuvi ja seitse tilka tapab hobuse. Tubakasuitsus leidub kantserogeenseid aineid, radioaktiivset pliid, vismutit ja polooniumi. Radioaktiivne poloonium ei kogune ainult kopsudesse ja bronhidesse, vaid võib vähki tekitada ka maos, neerudes või sooltes.

Suitsetamine nõrgendab maitse- ja lõhnaaistinguid — seega, mida rohkem suitsetate, seda vähem olete valmis nautima erinevaid hõrgutisi või osa saama imelisest lõhnamaailmast.

Peale selle mõjub nikotiin eriti kahjulikult näonahale. Aastatepikkune suitsetamine jätab nahale pöördumatud jäljed, mis eriti märgatavad on naistel. Nahk muutub lõdvaks, jume kollakashalliks, hääl kähedaks, hambad (ka proteesid) värvuvad kollakaks ja sigaretti hoidvad sõrmed pruunikaks. Nikotiin ärritab suu limaskesta, moodustades pigmenti melaniini, mis muudab ka igemed pruuniks. Lisagem siia veel suitsetaja ebameeldiv hingeõhk ja pilt saab üsna kurb, kas pole?

On ammutuntud tõde, et inimese nägu ja nahk peegeldavad organismi sisemist olukorda. Seetõttu võib ka eksimatult vahet teha suitsetava ja mittesuitsetava naise vahel. Et nahk pole saanud piisavalt hapnikku (suitsetamine tekitab nahas hapnikupuudust), on suitsetaja nahk kollakashalli jumega. Nikotiini toimel tekkinud ummistunud poorid suurendavad ebatervet jumet veelgi.

Suitsetamine tekitab naharakkudes vabu radikaale, mille liigne hulk soodustab enneaegset vananemist. Selleks, et muuta üleliigsed vabad radikaalid kahjutuks, vajab organism suures koguses mineraalaineid ja vitamiine. Selle arvel aga vähenevad naha nooruslikkust säilitavad A-, E- ja C-vitamiinid — mistõttu muutub nahk kuivemaks, mis omakorda on eelduseks enneaegsete kortsude tekkeks.

Suitsetamisega kaasnev huulte torutamine soodustab huulteümbruse pikikortsude teket. Naissuitsetaja iseloomulikuks tunnuseks ongi nina- ja suupiirkonna sügavad pikikortsud, mille mahendamine pole isegi ilukirurgia võimuses. Paljudel suitsetavatel naistel on tursed silmade all.

Kokkuvõtteks mõjub suitsetamine naise välimusele äärmiselt negatiivselt, kosmeetikuna võiksin isegi kinnitada, et laastavalt.

Lohutuseks niipalju, et suitsetamisest loobudes taastub juba mõne aja pärast tervislik jume, kotid silmade all kaovad ja nahapoorid ummistuvad vähem. Miimilised kortsud kahjuks enamasti ei kao — ka kõige paremad kosmeetilised ravivahendid ja võtted on tihti tulutud, samuti on dekoratiivkosmeetika siin vähe abiks. Suitsetaja näonaha parandamiseks on siiski olemas ka eriotstarbelised kosmeetikasarjad nii koduseks kui ka ilusalongi hoolduseks. Paljud firmad on tootnud spetsiaalseid vahendeid suitsetaja naha puhastamiseks, koorimiseks ja kreemitamiseks.

Mõningaid nõuandeid suitsetajale:

Tähtis on igaõhtune pindmine naha puhastus, mida alustatakse puhastuspiimaga ja lõpetatakse toonikumiga.

Jume parandamiseks ja pindmise kihi puhastamiseks teha vähemalt kord nädalas naha koorimist. Koorimist tehke spetsiaalse koorimiskreemiga või koduste vahenditega (suhkrustatud mesi, kamajahu-kefiirisegu, suhkru-taimeõli segu).

Kollakaid suitsetajasõrmi saab pleegitada sidrunimahla või sidrunhappega.

Halb hingeõhk kaob, kui närida nelgitera.

Sooritage igal hommikul pärast ärkamist ja õhtul enne magamaminekut kümme hingetõmmet avatud akna ees.
Hingake nina kaudu sügavalt sisse. Väljahingamine toimugu suu kaudu hääldades valjusti häälikut “h”. Nii varustate nikotiinist vaevatud kopse küllaldase hulga hapnikuga.

Kui soovite suitsetamist maha jätta, ärge tõotage enesele ega oma lähedastele, et loobute sellest pahest igavesti. Mõelge, et lükkate vaid sigareti süütamist edasi. Kuigi esialgu meenub iga minut ja iga tund sigareti süütamise ning esimese sõõmu mõnu, tuleb sellest üle saada — ja see ongi kõige raskem.

Kui olete seda ühe päeva suutnud, olete juba palju saavutanud. Kui järgnevad päevad mööduvad samamoodi, olete väga tubli ja te ei tahagi sigareti süütamisega saavutatut ära rikkuda.