Suvi tuli ja mina olin üle saanud oma kahe aasta tagusest suhtest ja suurest pettumusest ning valmis uuteks seiklusteks. Registreerisin end kõikvõimalikes tutvumisportaalides ja sukeldusin uue õnne otsingusse. Töönädal seljataga, kutsus üks vallaline sõbranna mind ööklubisse. Ma ei ole enam ammu 25 ja klubid mind väga ei tõmba, kuid seekord oli kuidagi teisiti tunne, tahtsin end ilusaks teha ja minna lihtsalt välja elama.

Klubisse saabudes istusime sõbrannaga kaugemasse nurka diivanile, et pisut lobiseda ja väikeseid drinke teha. Kuskilt rahva seast lähenes meile noormees, natuke naljaka välimusega, kuid kena. Vanuse poolest oli ta minust pisut noorem, seega sobis hästi minu sõbrannale. Järeldasin tema huvi sõbranna vastu, kuna ta istus meie vahele ja hakkas temaga rääkima. Siis tõusis sõbranna püsti ja ütles, et läheb korra vaatab ringi. Siis pöördus noormees minu poole ja laheda vene aktsendiga lausus, et palus mu sõbrannal ära minna, kuna on minust huvitatud ja tahab omaette rääkida! Ei hakka salgama, olin meelitatud, noormees oli kena ja otsekohene, see mulle meeldis. Tema üllatuseks jätkasin temaga vestlust puhtas vene keeles.

Natuke lobisedes pakkus ta, et elab siin samas üle tee ja me võime korraks tema juurde minna. Võttis mul käest kinni ja ma läksin, nagu kuutõbine. Elus esimest korda ma läksin võõra mehega klubist tema juurde, olles tuttavad vaevalt pool tundi. Aga ta võlus mu ära. Kaotada mul ei olnud ka midagi. See öö oli võimas, ma nagu korraks tundsin, et armusin temasse, talle sobis minu mitte täiuslik figuur, et ka mina võin koos temaga öösel pärast seksi võileibu õgida ja lobiseda…
Hommikul noormees kutsus mulle takso, mille ta ka kinni maksis. Kuna avastasin, et mul vahepeal kadus kõrvarõngas ära, sain tema numbri, juhuks kui see välja ilmub. Ei ilmunud. Kuid kuna mul number juba oli, siis helistasin talle aeg-ajalt ja veetsime koos öö. Kujunes nii välja, et ma otsisin ta üles siis, kui mul soov tuli ja temal polnud midagi selle vastu. Enamasti juhtus see nädalavahetustel. Juba reedel mul süda puperdas sees, teades, et veedan öö teatud aadressil. Ükskord ei vastanud ta reedel telefonile ja mul oli plaanis minna klubisse sõbrannadega. Kuna teadsin, et see on noormehe “koduklubi”, siis polnud kahtlust, et leian ta sealt. Nii see oligi ja minu üllatuseks, tuli välja, et kedagi minust paremat sel õhtul klubis ei olnud ja me tõmbasime sealt koos ruttu minema.

Need kohtumised kestsid nii oma kolm kuud. Juba olin tuttav tema sõpradega ja kui juhtusime mõni õhtu koos väljas olema, siis kellelgi polnud küsimust, kuhu meie vahepeal kadusime. Ma ei plaaninud mitte mingit tulevikku selle mehega, ei mingeid illusioone. Lihtsalt nautisin temaga koos olemist, mis siis, et ainult õhtul või öösel, kord või paar nädalas. Tegelikult ei pidanud see üldse ju ühest ööst edasi minema. Aga ju oli see meile mõlemale vajalik ja sobilik. Minule kõik meeldis, nii nagu on, tema ei teeselnudki, et tal oleks plaanis pikem suhe.

Lõpes kõik kuidagi loomulikult, kuna noormehele pakuti tööd Eesti teises otsas. Pärast tema ärasõitu jäime suhtlema netiportaalis, aga ka see hääbus, kuna polnud ühiseid teemasid enam.
Aga hinge jäi väga hea tunne, ilus mälestus korda läinud suvest, ootamatult meeldivast ja kohustustevabast suhtest. Elus esimesest üheöösuhtest, mis venis planeerimatult pikemaks ja lõppedes ei jätnud südamesse haava, vaid ainult mõnusat värinat ja muigamist.