Suvel õues: farmatseudi nõuanded päikesekreemi kasutamiseks — mida, kui palju ja kuidas?

Juba esimesed soojad ilmad meelitavad inimesi õue päikese kätte. Sageli tahetakse võtta päieksest kohe maksimumi, kuna korralike suve päevi on küllaltki vähe. Sageli ei taheta kasutada päieksekreemie ega päikesekaitse tooteid, kardetakse, et siis ei saa nahk mingit jume ning kogu päev on raisku läinud. Tegelikult tuleks vähestest kuumalainetest hoolimata oma nahka kaitsta, sest iga päikesekäes viibitud minut võib nahale juba liiga teha. Päikesekreemid ei takista jumet saavutamast, kuid tänu nendele ei saa nahk korraga liiga palju UV-kiirgust. Liigne UV kiirgus võib põhjustada naha enneaegset vananemist, nahapõletusi ning on oht haigestuda nahavähki.

Vali päieksekaitsekreem, mis kaitseb nii UVA kui UVB kiirguse eest

Päikesekaitsetooted on väga olulised, et kaitsa oma nahka, kui on soov veeta aega pikemalt päiekse käes. Eristatakse kahte tüüpi UVA ja UVB kiirgust. UVA kiirgus jõuab sügavamatesse nahakihtidesse ning on seotud nahavananemise, kortsukeste ja pigmendilaikude tekkega ning soodustab naha põletust. UVB kiirgus jõuab küll ainult pindmistesse nahakihtidesse, kui on seotud tugevama päikesepõletusega ning üheks peamiseks nahavähi põhjustajaks. Päikesekreem peaks kaitsema nii UVA kui UVB kiirguse eest.

Igal inimesel on erinev nahatüüp, mis vajab erinevat kaitset. Ka hästipäevituv ning tumedam nahk vajab kaitset

Kõik inimesed saavad olla mingi aja päikese käes ilma, et see nende nahka kahjustaks, kuid see aeg on sõltuvalt nahatüübist ja UV kiirguse intensiivsusest üsna erinev. Eristatakse nelja erinevat nahatüüpi, millest iga ühel on iseloomulikud tunnused: 

I tüüp — siniste silmade ja tedretähnidega inimesed, kellel tekib alati päikesepõletus ja kelle nahk läheb punaseks, kuid ei päevitu.
II tüüp — blondide või punaste juustega sinisilmsed inimesed, kelle nahk saab küll kergesti päikesepõletuse, kuid päevitub siiski minimaalselt.
III tüüp — mõnikord võib saada kerge põletuse ja päevitub keskmiselt.
IV tüüp — põletuse saab harva ja päevitub keskmisest tugevamini.

UV-käepael. Päikesekiirgusele tundlik käepael, mis annab infot nahale jõudvast UV kiirgusekohta kui ning millal päikesekreemi nahale juurde lisada.

Sageli unustavad inimesed ära, millal nad endale viimati kreemi panid või leiavad, et mitu tundi tagasi peale kantud kreem kaitseb veel endiselt. Tihti ei kreemitata ka lapsi piisavalt sageli, kuid nende nahk on tunduvalt õrnem võrreldes täiskasvanu nahaga. Sageli ka kerged pilved ning kerge tuuleiil võivad olla petlikud, tekitades tunde, et päikesekiirgust ei ole. Nutika lahendusena on nendele inimestele saadaval spetsaalne UV- käepael, mida kandes näitab see ära, millal on oht saada päikesepõletust või millal on aeg päikesekaitsetoodet uuesti lisada. Lähtudes käepaela värvimuutusest saab inimene aru, mida antud olukorras teha. Ühte käepala võib hoida käel terve päeva.

Vali õige tugevusega päikesekreem. Üks SPF võrdub keskmiselt 15 minutiga, mille jooksul nahk on päikesekreemi kasutades kaitstud.

Soovides valida endale sobivat päikesekreemi on oluline vaadata toote SPF-i (sun protection factor ehk päikese kaitse faktor), mis näitab kreemi võimet kaitsta nahka päiksepõletuse eest. mitu korda pikeneb kaitstud naha puhul ohutum päevitamise aeg võrreldes kaitsmata nahaga. Mida suurem on päikesekaitsenumber, seda rohkem aega kulub päikesepõletuse tekkeks, kuid see on sõltuv nahatüübist. Üks SPF võrdub keskmiselt 10-20 minutiga, kuid heleda ja õrna nahaga inimestel võib see olla ka veel vähem. Sobiva päikesekaitsevahendi leidmiseks võib välja arvutada isikliku päevitusaja: selleks tuleb võtta kaitseajaks umbes 15 minutit ja korrutada see päevituskreemi faktoriga (näiteks 12 x 5 = 75 min). Järelikult võib SPF5 kreemi kasutades nahka kahjustamata päikese käes olla 75 minutit, kuid ei tohi ära unustada, et higistamine, vesi ning rätikuga hõõrumine lühendab toimeaega.

Täiskasvanud inimesel kulgub kogu keha katmiseks ligikaudu kolm supilusikat päikesekreemi ühekorraga. Siis saavutatakse maksimaalne kaitse.

Inimese kasutavad soovitatavast kogusest palju vähem kreemi. Kogu keha jaoks kulub täiskasvanud inimesel keksmiselt 40ml, mis on võrdne 3 supilusikatäie päikesekaitsekreemiga. Kindlasti tuleks antud kogust uuendada peale ujumist, spordi tegemist või rätikuga hõõrumis. Ära ei tohi unustada ka huuli ja kõrvu. Kuid kindlasti tasub meeles pidada, et ükski päikesekaitsekreem ei kaitse meid täielikult UVK eest!

Kasuta päikesekreemi ka pikematel autosõitudel.

Ei tasu unustada, et UVA kiirgus läbib klaasi, mistõttu ei kaitse tavaline auto- ning aknaklaas UVA mõju eest. Oluline on neile, kes sõidavad igapäevaselt mitmeid tunde autos, kasutada päikesekaitsetooteid.

• Esimestel kordadel viibi päikesekäes lühemat aega, et nahk jõuaks harjuda.
• Põletuste vältimiseks laske nahal kohaneda päikesega enne, kui randa päevitama lähete. Soovitatav on viibida esimeste päikesepaisteliste ilmadaga vähest aega otsese päikesevalgusekäes.
• Päevituskreem tuleb kanda nahale vähemalt pooltundi enne päevitama minekut, et see täielikult imenduks ja higi ega (mere)vesi seda minema ei uhuks.
• Õhtule pese kindlasti päeval peale kantud kreem nahalt maha ning kasuta nahaka niisutavaid tooteid. 
• Kui juhtub, et oled siiski päikesepõletuse saanud, siis ära kasuta rasvaseid kreeme ega õlisid, need ei lase nahal jahtuda ning põletus võib seeläbi süveneda. 
• Nahapõletuse korral tuleb nahka jahutada. Esmalt jaheda veega ning seejärel tasub kasutada erinevaid põletusejaoks mõeldud geele ning samuti sobib aaloegeel. Ära ei tohi unustada ka vedeliku tarbimist seespidiselt.

Mitte ükski päikesekaitsetoode ei kaitse täielikult nahka päikesekiirguse eest. Oluline on katta end ka riietega ning viibida kõige intensiivsema päikese ajal varjulises kohas.