Nüüd on meie peres lood küll hoopis teisiti. Ei ole mina täisikka jõudes kordagi pudeleid rahaks vahetanud ja minu vanem laps ka mitte.

Ma ei viska taarat prügikasti. Olen siiani lihtsalt korjanud paar kotti kokku ja siis viinud mõne suure prügikonteineri kõrvale, lootes, et keegi, kellel see pudelite korjamine ainsaks sissetulekuks, minu paki leiab ja ehk oma päeva kordaläinuks nimetab. Vahel on mõni tegelane seal ees juba nokitsemas ja kui klirisevad kilekotid maha asetad, on nendes silmades tänutulukesed süttinud küll. Mul on sellest alati kuidagi soe tunne jäänud.

Eile koristas minu mees garaaži ja tõstis viis kilekotitäit pudeleid nurka. Viskas siis nalja, et oma sada krooni tuleb kokku kindlasti. Muidugi plaanisin ma need pudelid jälle “poe taha” viia, aga siis tuli korraga meelde, et Rimi kauplusel on taarapunkt kõikidest teistest poodidest inimlikumalt lahendatud. Jäi mulle ühel päeval kuidagi silma. Sa ei pea oma pudelikottidega poodi minema ja neid poe sissekäigu ees masinasse toppima, vaid lähed poe kõrvale, eraldi majakesse. Otsustasin, et lähen siis elus esimest korda ja proovin. Lapsed vedasin ka kaasa, ikka selleks, et nad näeksid kuidas selline toiming käib.

Minu ees tühjendas oma taarakotte üks meesterahvas. Piilusin silmanurgast, mida ta teeb ja tundus lihtne ja mugav. Samas jõudis kohale üks perekond, kellel oli taarat lausa järelkäruga. Ei olnud nemad vist selle toiminguga enne suurt tegelenud ja kuna mina olin ka algaja, tekkis meil kohe mõnus taarapunktivestlus ja see üritus kujunes kuidagi väga meeldivaks.

Minu mehel oli õigus. Täpselt sajakroonise tšeki aparaat mulle ka väljastas.Kaks pudelit osutusid kõlbmatuteks, kuna triipkood oli kulunud. Tšekk vahetatakse poekassas raha vastu või võib seda siis kasutada maksevahendina. Väga mõnus!

Ma olin täiesti vaimustuses! Ei olnud seda jubedat haisu seal, mis tavaliselt kauplusesse sisenedes taaraautomaadist möödudes ninna hakkab. Puhas, kiire ja korralik ning mis peamine — mugav! Autoga sõidad kohe putka ukse ette, ei pea neid kolisevaid kotte tassima. Igati tore!

Ainuke, millest puudust tundsin, olid niisked salvrätikud. Käed oleks tahtnud pärast seda toimingut ikka puhtaks teha, aga need võivad ka endal autos olla.

Igal juhul edaspidi, kui ma taarakotid autosse tõstan, sõidan nendega hoopis selle automaadi juurde!

Tervitades

Kirsti