Olen vahel mõelnud, et peaks nende tuttavate infovoo blokeerima, et oluline saamata ei jääks. Jah, Facebookis liigub minu jaoks ka olulist — uudisvood, sõprade reisipildid (vaatan neid suurima hea meelega!), mulle meeldib vaadata ka toidupilte, kui seda saab meistriteoseks nimetada. Naudin samuti tuttavate laste kasvamist ja mängulusti. Mulle meeldib vaadata ka kohvikus enne söömist tehtud toidupilte ja lugeda kommentaare maitsest! Käin sageli väljas söömas ja nende järgi otsustan vahel, kuhu järgmiseks. Armastan paarikeste armunud-pildikesi, rõõm on näha, kui inimesed on õnnelikud.

A vot need eneseimetlust täis komplimente lunivad selfid!? Tegelikult panen isegi vahel mõne. Paari kuu jooksul ühe ehk. On küll hää tunne, kui loed mõne kena sõna, kui hea välja näed või paremuse poole muutunud oled. Kui oled. Kuid neid igapäev ma lisama ei kipu. Ja tegelikult otsustasin, et ma enam ei tee numbrit ka teiste lisatavatest — nende elu, nende asi. Seda enam, et panin enda puhul tähele — lisan rohkem ja sagedamini pilte siis, kui enda kodus midagi vajaka jääb. Kui arvan, et mees ei pööra piisavalt tähelepanu või tunnen end hoopistükkis üksikuna. Viimastel aastatel ja praeguse mehega mitte, kuid enne seda — jaa! Ma tean tunnet! Tegelikult aitavad needsamad ilusaid sõnu püüdvad selfid tõsta enesekindlust, mida vahel meil kõigil vajaka jääb. Ja las nad siis olla kui muudavad mõne elu seetõttu õnnelikumaks!

Teine variant, millal selfide lisamine kolmekordistub, on siis, kui inimene on armunud. Nii muuseas tuletatakse kallimale (sa ju tead, et ta vaatab!) läbi lillede meelde, kui kauni-ägeda-vinge-stiilse naisega tegu on. Meeste puhul ma seda täheldanud ei ole, kuid naiste puhul kipub küll nii olema, et igapäevane eneseimetlus suureneb just kahel vastandlikult situatsioonil — olles värskelt armunud või vastupidi, tundes end üksikuna sageli ise suhtes olles. Mida parem ja õnnelikum on suhe, seda vähem Facebookis selle demonstreerimist. Ei pea rääkima, kui väga su mees sind jumaldab või mitu korda päevas lilli toob, ei pea iga päev koguma komplimentidest pungil kommentaare uue profiilipildi all, kui kuuled ilusaid sõnu päevast päeva oma mehe suust. Enda kohta! Pole ju sääraseks aruteluks sotsiaalmeedias aegagi, särad niisama ringi ja koged pilke-puudutusi-suudlusi ja naeratusi reaalajas ja oma mehega privaatset kvaliteetaega veetes.

Meestele võiks teha lausa sellekohase üleskutse — kui näed, et su pruut või elukaaslane Facebookis end aktiivselt eksponeerib, pööra talle rohkem tähelepanu ja vaata, kas avalikud postitused seinal vähenevad või mitte. Siiskohal pean vajalikuks rõhutada, et räägin vaid nendest igapäevaste-selfide ülepanijatest! Sest tegelikult ka, kui ma analüüsin tervet oma tutvuskonda, siis õnnelikud on just need, keda sotsiaalmeedias eriti sageli ei kohta. Nad elavad pärismaailmas päriselu. Ja need, kes oma ilu pidevalt ühel või teisel moel demonstreerivad, vajaksid tegelikult reaalses elus rohkem tähelepanu. Andkem siis seda neile! James Thurber ütles filmis The Secret Life of Walter Mitty väga hea tsitaadi: “Beautiful things don’t ask for attention!” (“Ilusad asjad ei küsi tähelepanu!”). Ja nii ongi! Ja kui märkate mind endast igapäev näopilte lisamas, võtke vaevaks ja küsige, kuidas mul tegelikult läheb.

Hääd selfitamist!