"Tänase kiire elutempo juures jätavad inimesed aja- või ka isupuudusest toidukordi vahele,“ märkis Mahlanõukogu esimees Mai Maser.

„Kergema toidukorra võib aga asendada edukalt klaasi mahlaga, kuna mahlad sisaldavad rohkesti organismile vajalikke toitaineid. Väheteada on fakt, et näiteks õunamahl sisaldab kaks korda rohkem kaaliumit kui riis, ananassimahl sisaldab neli korda rohkem kaltsiumit kui sealiha, apelsinimahl sisaldab neli korda rohkem beetakaroteeni kui kapsas ja greibimahl sisaldab sama palju rauda kui kohupiim. Kui hommikusöögi kõrvale võtta klaas mahla, saab lisaks vitamiinidele päevaks kaasa ka selliseid organismile olulisi toitaineid nagu kaltsium ja raud. Et sellele tähelepanu juhtida, oleme selle aasta mahlakuu egiidiks kuulutanud „Söö mahla!“," lisas Maser.

Et inimesi sellest laialdlaselt teavitada, on mahlakuul kõikide Aura ja Põltsamaa mahlapakkidega poest ostes kaasas ka vastav võrdlusinfo.

Mahlanõukokku on koondunud oma erialal tuntud ja tunnustatud spetsialistid. Lisaks toitumisteadlasele Mai Maserile kuuluvad siia veel: lastearst-endokrinoloog ja Eesti Lastearstide Seltsi president Ülle Einberg, TTÜ Toiduainete Instituudi dotsent Tiiu Liebert, aeroobikatreener Riina Suhotskaja, spordiklubi SPARTA peatreener Argo Ader, tele- ja raadiosaadete juht ning naisliikumise „Naised emakakaelavähi vastu“ aktiivliige Pille Minev, kodundusõpetaja ja köögitoimetaja Kaie Mei, Eksami ja Kvalifikatsioonikeskuse bioloogia peaspetsialist Liia Varend. Audentese Erakooli loodusainete õpetaja Meelis Muuga, mahlatootjate esindajatena Tarmo Noop A. Le Coqist, Aura mahlade labarotooriumi juhataja Marika Külm ja Anti Orav Põltsamaa Felixist.

Mahlakuu jooksul toimuvad mahla toitainete säilitamist esitlevad loengud Eestimaa koolides, loodusainete tundides viiakse läbi mahlakatseid ning koostöös Delfi Naistekaga toimub mahladest valmistatud retseptivõistlus. Seega on aprillikuu jooksul kõigil Eestimaa lastel võimalik astuda teadlaste rolli ning läbi viia katseid mahlade ja puuviljadega.

Mahlanõukogu koduleht täieneb pidevalt uue infoga ning aprillikuu jooksul leiab siit huvitavat teavet, kus oma ala spetsialistid kirjeldavad mahla omadusi ja annavad häid näpunäiteid mahla kasutamiseks igapäevamenüüs.

Uuringud näitavad, et Eesti elanikud joovad ligi viis korda vähem mahla kui juuakse Küprosel ning ka Põhjamaisele mahlatarbimisele jäävad eestlased alla. Kui Eestis juuakse mahla aastas ligi 11 liitrit, siis Soomes tarvitatakse inimese kohta 31 liitrit mahlatooteid aastas.

Ülemaailmset Tervisepäeva tähistatakse Maailma Tervishoiuorganisatsiooni initsiatiivil alates 1948. aastast ja alates 1950. aastast toimub see alati ühel ja samal päeval 7. aprillil.