Samuti võib allergiat põhjustada antibiootikumide ja teiste ravimite sage manustamine, nõrgenenud immuunsüsteem ja selle töö häired (mõningate ainete suhtes taluvuse vähenemine või hoopis kadumine). Ennekõike tuleb üritada võimalikest eespoolloetletud põhjustest vabaneda või nende mõju vähendada. Selle raamatu vastavates peatükkides antud soovituste abil kõrvaldada saastumine ja normaliseerida soolestiku mikrofloora.

Esmajärjekorras tekib allergia soolestiku limaskesta suurenenud läbitavuse tulemusel, mille kaudu hakkavad verre pääsema väikesed valgud-peptiidid, toksiinid ja isegi toiduosakesed. Läbi barjääri võivad need ained sattuda ka ajju. Immuunsüsteem hakkab neid vaatlema kui kehavõõraid aineid ja hakkab neid hävitama, tekitades kohtades, kuhu need ained kogunevad, põletikke, see leiab aset erinevates organites, kaasaarvatud ajus. Allergia võib olla ka aeglane, mille puhul avalduvad sümptomid alles 2–3 päeva pärast. See on „varjatud“ allergia, mida on ruttu raske kindlaks teha. Eeldatakse, et just aeglane allergia võib olla paljude terviseprobleemide tekkimise põhjuseks.

Toiduallergia esinemise sümptomiteks võivad olla nõrkus, väsimus, häiritus, erutatus, külmavärinad, peavalu, liigese- ja maovalud või valud kogu kehas, psoriaas, ekseem, peapööritus, migreen, merehaigus, gastriit, stomatiit.

Kõige sagedamini kõrvaldatakse allergiat tekitavad tooted toidumenüüst täielikult. Mõnedel juhtudel võib mõne aasta jooksul kõrvaldatud toote suhtes allergia kaduda. Enamikul juhtudel pärast allergeeni toidumenüüst eemaldamist jäävad alles allergia põhjused ning tasapisi halveneb inimese tervis, nõrgeneb immuunsüsteem, tekivad haigused. Aja jooksul võib kujuneda allergia teiste toodete suhtes — pesupulbrid, kosmeetika, ravimid.

Soovitused toiduallergia vähendamiseks või sellest vabanemiseks:

• Tarbida võimalikult vähe keemiliste lisanditega ja üldse „ohtlikke“ tooteid (vt loetelu ptk 10.6.) Rohkem tarvitada naturaalseid tooteid, mida ei ole tööstuslikult töödeldud või konserveeritud. Igal võimalusel eelistada kohalikke tooteid.

• Mitte tarvitada geneetiliselt muundatud tooteid. Esiteks, vaatleb organism neid tooteid kui võõraid ja võib hakata nendega võitlema. Teiseks, nende toodete geenidesse võivad muundamise tulemusel sattuda geenid, mis ei lase soolestiku kasulikul mikroflooral paljuneda või geenid, mis kutsuvad esile allergilisi reaktsioone (näiteks geneetiliselt muundatud mais), või ka nende taimede geenid, mis selle inimese jaoks on allergeenid jne.

• Allergia korral on parem tarbida mitte tooreid, vaid nendest kodustes tingimustes valmistatud toite. Sellised toidud põhjustavad vähem allergiat. Näiteks värske tomat on allergeen, kuid sellest valmistatud kaste või pasta ei ole seda, õunapüree on väiksem allergeen kui värsked õunad jne. Toitu on parem valmistada aurutades või keetes.

• Tarvitada kiudainete ja bioaktiivsete ainete poolest rikkaid rohelisi kokteile, hapupiimatooteid, palju tsinki sisaldavaid tooteid. Niimoodi taastub soolestiku limaskesta normaalne läbitavus, vähendatakse või üldse välistatakse allergeenide verre sattumise võimalus.

• Allergia toote suhtes võib väheneda või üldse mitte ilmneda, kui seda ei tarvitata rohkem kui korra 4–7 päeva jooksul. Toodete varieerimine võimaldab vähendada nende allergilisttoimet ja on heaks allergiavastaseks profülaktikaks. Võib koostada igale nädalapäevale eraldi menüü. Ühel päeval võib kasutada üht toiduvalmistamise moodust, teisel päeval rahvusliku köögi iseärasusi, kolmandal teha kalapäev jne, peaasi et roogades kasutatavad toiduained oleksid kasutusel ainult kord nädalas.

• Kui eelpool soovitatud toote harvem kasutamine ei aita, tuleb selle kasutamisest 90 päeva jooksul üldse hoiduda.

Allikas: Remedyway.ee