Aktiivsem tekstiilitööstuse areng algas 19. sajandil, 1920.-1930. aastatel lisandus hulgaliselt ettevõtteid. Kujundaja liitumist tekstiilitööstusega saab jälgida 1950. aastate algusest, mil argikeskkonna kujunduslikule poolele suure tähelepanu pööramisega toimus laiem kunstnike tööstusesse suunamine. Tegu ei olnud kaugeltki üksnes toodangu dekoratiivset poolt haarava tegevusega, vaid väga spetsiifilise teadmisi ja hulga spetsiifiliste tootmistingimustega arvestamist nõudva tegevusega, mille tulemuseks olid tuhanded kavandid ja sajad näidised ning tooted.

Kleidiriie. Disain Helen Sirel. Kunstsiid, žakaar. 1959. Vabrik Punane Koit

Tänaseks on tekstiilitööstuse profiil muutunud, ei ole enam suuri vabrikuid, millesse on kaasatud kogu tootmisprotsess lõngast lõpptooteni. Tekstiilitööstus eksisteerib Eestis ka täna ehkki varasemaga võrreldes oluliselt muutunud kujul.

Trükikangas. Disain J. Vihuri. Puuvill. 1966. 1. Detsembri nimeline vabrik

Näitus tööstustekstiilist annab laiahaardelise ülevaate Eestis kujundatud ja tööstuslikult toodetud kangastest ulatudes 1930. aastatel tegusenud. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on võimalik näha sadu näiteid erinevatest tööstustekstiili erinevaid väljundeid kangakujunduses.

Mööblikangas. Disain Bruno Sõmeri. 1959. Pärnu Linakombinaat

Näitus on osa Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi laiemast plaanist kaardistada ja tutvustada Eesti disainiga seotud nähtusi ja väljundeid.

Näitus on avatud 9. novembrini.

Vaata lähemalt SIIT.