Ma olen nendel väikestel tänavatel lastega jalutanud nüüd kolm ja pool aastat. Varem ikka iga päev tiir või paar. Igal sellisel jalutusretkel mõtlesin ma selliseid umbekasvanud õuesid vaadates, et tegu on ju peaaegu kesklinnaga, kohaga, kus krundid maksavad kuue nulliga summasid ja igal sellisel krundil on ju omanik! Kuidas on võimalik, et keegi ei hoolda selliseid suuri krunte ei suvel, ei talvel ja nagu näha ei häiri selline olukord ei linnaosavalitsust ega tühermaade kõrval ilusates majades elavaid naabreid.

Mind ka ei häiri. Minu kõrval selliseid tondilosse ju ei ole. Kirjutama pani mind aga mõte, et üks naabritest rääkis, kuidas tema sai ühel sügisel trahvi, kuna tema aia taga olid lehed kleepunud asfaltile ja muutnud selle libedaks. Hoolas mööduja oli kaevanud ja olidki asjapulgad kohal näppu vibutamas.

Trahvitakse ka neid, kellel jääpurikad ripuvad ja vähemalt kunagi sai rahakotti kergendada ka siis, kui oma aiatagune lumest läbimatu oli.

Kuidas siis on võimalik, et üks seltskond, kes omab magusaid krunte, jätab need kõikide loodusjõudude hooleks ja majad peale lagunema ning see ebaesteetiline vaatepilt ei too omanikele mingeid sundkohustusi?

Ma ei arvagi, et mõni lipsustatud Lexusega kinnisvaraärimees, kellele ehk need maalahmakad kuuluvad, muruniiduk pagasiruumis, ühest hoovist teise peaks sõitma ja ohakatega võitlema. Ma arvan hoopis, et saaks ühendada mõned jõud, rahatähed vahetaksid omanikku ja kõik oleksid rõõmsad.

Selliste jubeplatside omajad võiksid pakkuda tööd neile, kellel oma päevadega midagi targemat teha ei ole. Minge näiteks tööbüroosse, pakkuge tugevatele töötutele meestele välja, et niidavad heina maha. Ehk lammutavad saragi laiali. Ma usun, et soovijaid leiduks küll. Teie krunt näeks esteetilisem välja, ehk leiaks ostusooviavaldajaidki nii lihtsamalt. Mõni inimene saaks tänu tehtud tööle paar päeva kergemalt hingata ja meie kodulinn oleks ka jälle ühe hoovi võrra kaunim.

Tegelikult jälle naiivne blondijutt. Miks peaks sellise räämaplatsi omanik kukrut kergendama, kui ta saab ka niisama läbi, nagu siiani. Magus paik ootab jälle paremaid aegu, investeering missugune ja raha ei vii rohkem välja kui maamaks.

Aga sõitke korraks selle krundi juurde ja vaadake, kas te tahaksite ise sellise omaniku naaber olla? Kui ühel päeval uuriks keegi välja selliste kruntide omanikud ja riputaks igale ümberkukkunud aiaga heinamaale omaniku nimega plakati, kas oleks piinlik oma nime sellel näha? Kui oleks, ehk siis võtate nüüd midagi ette, kihutate ise niidukiga kohale või panete töötud suvetööle!

Tervitades Kirsti