Tubakatooted

Tooteid, mis sisaldavad vähemal või rohkemal määral nikotiini, on saadaval lisaks sigarettidele teisigi.

Vesipiip

Vesipiip on traditsionaalne Kesk-Ida või Aasia seade, mida kasutatakse tubaka suitsetamiseks. Eelkõige on see araablaste seas levinud meelelahutus, sest alkoholi nende usk ei luba juua. Vesipiibu suitsetamisega ehk kõnekeeles piibutamisega on tegeletud juba umbes 400 aastat. Väidetakse, et igapäevaselt suitsetab maailmas vesipiipu 100 miljonit inimest.

Piibutamine arvatakse olevat süütu seltskondlik ajaviide, mida toetab petlik arvamus, et läbi vesipiibus oleva veefiltri tulev tubakasuits ei saa olla tervisele nii kahjulik kui sigaretisuitsetamine. Peale selle, et vesipiibu tubakas on maitsestatud ja lõhnastatud erinevate ainetega, mis kõrvaldavad tubakale omase kibeda maitse, on mitmed vesipiibu tubaka pakendid märgistatud teabega, et see tubakas sisaldab „vaid” 0,5% nikotiini ja 0% tõrva, mis omakorda lisab veendumust piibutamise terviseriski puudumisest. Ka eksitav reklaam internetis julgustab piibutamist kui kõige ohutumat suitsetamisviisi.

Iga piibutaja peaks arvestama, et:

piibutamine ei ole sigaretisuitsetamise ohutu alternatiiv;

tavaline ühetunnine piibutamisseanss sisaldab 100 — 200 korda suurema suitsukoguse sissehingamist võrreldes sigaretiga;

vesipiibu suits, isegi pärast veefiltri läbimist, sisaldab suurel hulgal toksilisi aineosakesi, sh vingugaasi, raskemetalli soolasid ja vähkitekitavaid keemilisi ühendeid;

vesipiibu veefilter ja muud lisakaitsevahendid ei taga piibutamise terviseohutust ega väldi sõltuvuse tekkimist;

vesipiibu suulise jagamine mitme suitsetaja vahel sisaldab riski haigestuda mõnda raskesse nakkushaigusesse, nagu näiteks C-hepatiit, herpes, Epstein-Barri viirus, hingamisteede viirused, tuberkuloos, maksapõletik;

nii nagu sigaretisuitsuses ruumis viibimine ohustab mittesuitsetaja tervist, on see samaväärne passiivse suitsetamisega ka piibutajate seltskonnas. Seejuures lisanduvad vesipiibu tubaka põletisainena kasutatava püüsöe enda põlemisproduktid vingugaasi ja teiste keemiliste ühendite näol.

Bidi
Bidi on peenike ning tihtipeale maitsestatud India sigarett, mis on valmistatud Temburini (Ida-India eebenipuu) lehtedesse keeratud tubakast. Nad on tavalistest sigarettidest väiksemad, kuid võimsamad. Kuna neil pole filtrit ja tubakas on keeratud mittepoorsetesse lehtedesse, siis peab suitsetaja suitsu tõmbama tihedamini ja sügavamalt, et sigarett põleks.

Üks bidi sisaldab kolm korda rohkem karbonmonoksiidi ja nikotiini ning viis korda rohkem tõrva, kui tavaline sigarett. Tubaka sisaldus bidis on 10-20% ja erinevalt tavapärastele sigarettidele, pole neisse lisatud kemikaale. Bidi on kaua olnud populaarne vaesemates maades nagu Bangladesh, Pakistan, Afganistan, Sri Lanka, Kambodža ja India, kus inimesed ei saa endale lubada tavalisi sigarette. Näiteks Indias suitsetatakse igal aastal ära 800 miljardit bidi sigaretti.

Kreteks (clove cigarettes)
Kreteks (clove cigarettes) on Indoneesia sigarett, mis on tehtud tubaka, nelgi ja maitseaine „kastmest“. Algselt loodi kreteks meditsiinilistel eesmärkidel aastal 1880, kuna arvati, et nelgis sisalduv aine aitab astma puhul. Kreteks on Indoneesias kõige laialdasemalt kasutatav tubakatoode. Umbes 90% Indoneesia elanikke suitsetavad tavaliste sigarettide asemel kreteksit.

Uuringud on näidanud, et kreteksi sigaretid sisaldavad mõnevõrra vähem nikotiini võrreldes tavaliste sigarettidega, kuid sellegipoolest on nad sõltuvusttekitavad ning mõju on neil põhimõtteliselt sama, mis tavapärastel sigarettidelgi. Lisaks sisaldavad need märkimisväärselt kõrgetes kogustes tõrva (35mg — 52.3mg tõrva sigareti kohta on suhteliselt tavapärane kreteksi puhul).

Kreteksit kiputakse suitsetama intensiivsemalt ja kauem, kui tavalisi sigarette. Kreteksit on seostatud selliste sümptomitega nagu vedeliku ja vere esinemine kopsudes, kopsuspasmid, hingamisteede infektsioonid ning teiste tõsiste kopsuvigastustega.

Suitsuvabad tubakatooted
Tubakatooted jagunevad kahte erinevasse kategooriasse. Ühed on need, mida suitsetatakse, ja teised on need tubakatooted, mis on nö suitsuvabad ning mida tarbitakse kas närimise, ninna tõmbamise teel või mingil muul viisil. Suitsuvabad tubakatooted on närimistubakas, niisutatud nuusktubakas, kuiv nuusktubakas jne. Võrreldes sigarettide tarbimisega on suitsuvabad tubakatooted teiste inimeste tervisele ohutumad, kuivõrd jääb ära passiivne suitsetamine. Samas tarbija jaoks suitsuvabad tubakatooted kahjutud ei ole.

Erinevad nuusktubaka liigid
Snuff ehk nuusktubakas on pulbriks jahvatatud või hõõrutud valmistubakas, mis on ette nähtud ninna tõmbamiseks. See sisaldab nikotiini (nagu ka sigaretid), mis on sõltuvust tekitav aine. Snuff on üldine termin, mis algselt viitas ainult kuivale nuusktubakale, mis oli peamiselt populaarne 18. sajandil. Seda kutsutakse tihti „Scotch Snuff“.

Nuusktubakaga on oht, et nö diilerite käest ostetud nuusktubakasse võib olla segatud teisi narkootilisi aineid, mida siis tarbitakse enese teadmata ning satutakse neist sõltuvusse.

Erinevad närimistubakad
Närimine on üks vanimaid tubakalehtede tarbimise viise. Närimistubakas valmistatakse tubakataime lehtedest ja vartest jahvatatud massist. Ühe toote koostisest leidub erinevaid tubakataime sorte.

Tubakamassi lisatakse vett (40-60%), soolasid (NaCl, NaCO3), suhkrut (1%), säilitus-, maitsestus-, niiskust säilitavaid aineid jne. Täpne informatsioon koostisest on tootmissaladus, kuid teada on, et närimistubakas sisaldab vähemalt 2500 eri kemikaali (millest suurem osa kuulub tubakataimedele). Närimistubaka koostisesse kuuluvad lisaks mürgistele ja ärritavatele ainetele ka vähkitekitavad ained (alkaloidid, alkaanid, nitraadid, metalliühendid jne). Suurem osa närimistubakatest sisaldavad 1% nikotiini.

Närimistubaka kasutajateks on tihti sportlased — inimesed kellel on raskendatud avalikult sigareti kasutus — ja noored. Närimistubakat kasutatakse enim peale lõunat, autot juhtides ning TV vaadates.

Närimistubaka tarbija keskmine vanus on 18-30 aastat, enam tarbijaid vanusegrupis 18-24 aastat. Maailma Terviseorganisatsiooni 1983. aasta aruandes järeldatakse, et noor põlvkond võib eelistada närimistubaka tarbimist sigarettidele ja tarbijate demograafiline koostis on nihkunud noortegruppide suunas. Närimistubakas sisalduv nikotiin põhjustab igemetes vereringe häirumise, mille tulemusena tekib igemepõletik.

Närimistubakas on maitsestatud tubakatoode. Maitsestamiseks lisatakse peamiselt puuviljade vesileotisi, mett, siirupit, vürtse või rummi. Tubaka närimine, ürgne Ameerika põlisrahvaste tava, on Euroopasse levinud eeskätt meremeeste kaudu.

Närimistubaka kasutajate nikotiini kogused on suured kuna suurem osa nikotiinist neelatakse alla ning päevane kasutusaeg võib isegi ulatuda 10 tunnini.