Tükike taevast šampanjaklaasis

 (2)
Tükike taevast šampanjaklaasis
Prantsusmaal kasutatakse šampanja valmistamiseks vaid kolme viinamarjasorti.MorgueFile

Kunagi peeti šampanjat aristokraatide joogiks, praegu on see populaarseim tähistamisjook ka lihtsurelike seas. Mis selles miljonite mullidega joogis ikkagi nii erilist on, räägib Eesti Šampanjaklubi juhatuse liige Evelin Org.

Milline oleks šampanja kiirkursus inimesele, kes ei tea suurt rohkemat, kui et see on üks vahuveinidest?
Šampanja on küll üks paljudest vahuveinidest, kuid teisi vahuveine ei saa tegelikult kunagi nimetada šampanjaks. Väga lühidalt kokku võttes eristab tõelist šampanjat vahuveinist kolm olulist tegurit: viinamarjasordid — Prantsusmaal kasutatakse selleks vaid kolme viinamarjasorti, joogi valmistamise piirkond ehk Champagne’i piirkond Prantsusmaal ja valmistamise meetod. Kindlasti ei tasuks piirduda vaid nende teadmistega, sest šampanjaga seotud nüansse on väga palju, ja see on tõesti jook, mida on ülistatud juba aastasadu.

Šampanja on vist suuremas osas naisi võluv jook?
Ma vaidleks sellele vastu. Kuigi šampanjat peetakse enamasti kaunitaride lemmikjoogiks — Madame de Pompadour nimetas seda ainsaks joogiks, mis naist ka pärast selle joomist kaunistab, tunnevad ka tugevama soo esindajad šampanja vastu elavat huvi. Läbi aegade on šampanja austajate sekka kuulunud Mark Twain, Winston Churchill, Oscar Wilde, Napoleon, ent ka esispioon James Bond, kes 1977. aastal valminud linateoses “The Spy Who Loved Me” teatab: “Võimalik, et mõistsin Strombergi liialt kergekäeliselt hukka — ükski mees, kes joob ’52 aastakäigu Dom Perignoni, ei saa olla läbinisti paha.” Ka Eesti Šampanjaklubi liikmete hulgas on hulgaliselt mehi, kes aktiivselt meie üritustest osa võtavad.
 
Aga šampanja ja turundust? Milline on nende kahe vaheline seos?
Nii nagu on erinevaid viinamarjasorte ja neist valmistatud veine, on maailmas ka erinevaid vahuveine. Sellest hoolimata on konkurentsitult glamuurseimad, tuntuimad, ent ka kalleimad kihisevad veinid pärit vaid ühest väikesest piirkonnast Prantsusmaalt, täpsemalt Champagne`st. See on kindlasti ka väga järjepideva ja läbimõeldud turundustöö tulemus. Hinnakujunduses ei ole prestiiž loomulikult ainus määrav faktor, ka šampanja valmistamine on aeganõudev protsess ning eriliseks teeb selle just antud piirkonna pinnasest tulenev pikk ja elegantne, vaid šampanjale omane mitmekesine aroomi- ja maitseamplituud.

Seotud lood:

Šampanja on populaarseim tähistamisjook. Mida peaks sellega seoses teadma?
Täpsemad teadmised sellest mullijoogist saavad oluliseks hetkedel, mil peab otsustama, millist šampanjat tähistamist väärival hetkel avada, kuidas seda õigesti serveerida ja mille kõrvale sobitada.

Šampanja serveerimisel on kõige olulisem korrektsus. Niisama pauku teha pole viisakaks, pigem tasuks siis juba väga eriliste ja efekti vajavate ürituste raames avada pudel täiesti omapärasel viisil, mida nimetatakse sabrage`iks. Selle meetodi puhul eemaldatakse kork pudelilt spetsiaalse mõõgaga.

Serveerimisel on äärmiselt oluline ka temperatuur. Jook serveeritakse vahemikus 9–12 kraadi, sõltuvalt joogi kvaliteediastmest ja punaste marjade osakaalust. Veiniklaasi meenutav sirgete seintega flute-klaas peab olema väga puhas, et tekiks mullid. Kusjuures neid on igas pudelis ligi 47 miljonit. Spetsiaalse šampanjaklaasi põhi on veidi ümar, et mullid paremini tõuseksid, klaase soovitatakse poleerida vähemalt neli tundi enne serveerimist, et staatiline elekter ära kaoks.
Loomulikult kuulub selle väärika joogi kõrvale ka vääriline toit — seega tuleb osata valida sobilik menüü ja ei teeks paha orienteeruda mõistete rägastikus „blanc de blans“, „millesime“, „vintage“, „cuvée“ ja „crémant“.

Mida siis ikkagi sobib šampanja kõrvale süüa, kui kalamarja külmkapis parasjagu pole? 
Šampanjat on alati seostatud glamuuri ja jõukusega ning ehk ka seetõttu serveeritakse seda tihti koos kalamarja, foie gras’ või mereandidega. Samas võib teinekord šampanja kõrvale proovida näiteks lihtsaid marineeritud metsaseeni või erinevaid kalast valmistatud eelroogasid. Kindlasti peab arvestama šampanja stiiliga — kas menüü on vaja kokku sobitada rose šampanja, aastakäigujoogi või Grand Cru veiniga. Kõik eelnimetatud on oma aroomide ja maitsete poolest üksteisest väga erinevad. Lihtsamad šampanjad on värskemad ja sobivad paremini värskemate kalast ja mereandidest valmistatud eelroogadega, aastakäigu šampanjad sobivad enim grillitud ja soojade mere- või kalaroogadega, rose šampanjad sobituvad ka kergemate lihatoitude ja pasteetidega.