Ultraheliuuringud ei ole mõjudeta

 (17)
Ultraheli uuring

Loote ultraheli uuringud ei ole sugugi läbinisti ohutud ja turvalised kinnitavad viimased uuringud juba 1990ndatel tekkinud kahtlusi. Kui meil kasutatakse seda meetodit veel suhteliselt juhuslikult, siis on arenenud riikides esimesed “ultraheli laste” põlvkonnad üles kasvanud ja teadlaste tähelepanu köitnud.

1960tel kasutusele võetud ultraheliuuringuid on pikka aega peetud turvaliseks sündimata laste tervise uurimise vahendiks. Selleks kasutatavad skännerid annavad röntgenipilti meenutava pildi kõrgsageduslainete abil, ilma et oleks vaja kasutada vähktõve põhjustavat kiirgust. 1960. aastast tänaseni on ultraheliga uuritavate rasedate arv Lääne-Euroopas kasvanud käputäiest peaaegu 100 %-ni.

Esimesed uuringut, et ULL võib loodet mõjutada tulid välja juba 90ndatel aastatel, siit ka vajadus täiendavateks uuringuteks. Eelmise aasta lõpus jõudsid avalikkuse ette kaks uut, teieteisest sõltumatut uuringut (läbi viidud Suurbritannias ja Rootsis), kinnitavad kahtlusi ultraheli ja kergete ajuvigastuste seotuse kohta. Nimelt võib ultraheli muuta vasakukäeliseks inimesed, kes geneetiliselt oleksid paremakäelised. Ka on nendel inimestel suurem oht kannatada mitmete probleemide all, alates õppimisraskustest kuni epilepsiani.

Rootsis võrreldi ligi 7000 meest, kelle emad tegid 1970tel läbi ultraheliuuringud, 170.000 mehega, kelle emad ultrahelis ei käinud, et uurida erinevusi vasaku- ja paremakäelisuses. Uuring näitas, et mehed, kelle emad käisid ultrahelis, olid suurema tõenäosusega vasakukäelised, mis viitas üsas saadud ajukahjustusele. Kõige suurem erinevus avastati pärast 1975. aastat sündinutel, mil arstid võtsid kasutusele raseduse hilisemas etapis tehtava ultraheliuuringu. Sellised mehed oli 32 % suurema tõenäosusega vasakukäelised kui kontrollgrupi mehed. Uuringu tulemused on avaldatud teadussajakirjas Epidemiology.

Teadlased hoiatasid, et ultraheliuuring on muutunud paljudes riikides normiks, kusjuures uuring näitab, et enne sündi ultraheli saanud poistel on teistest 30 % suurem tõenäosus saada vasakukäeliseks. Kui see viitab ajuvigastusele, siis tähendab see seda, et see mõjutab igast 50 meessoost lootest üht, ütles professor Juni Palmgren Stockholmi Karolinska Instituudist The Sunday Telegraphile.

Normaalsetes oludes on vasakukäelisus geneetiline: kahe vasakukäelise vanema lastel on 35 %ne tõenäosus olla samuti vasakukäeline, samas kui kahe paremakäelise vanema lastel on vaid 9 %ne tõenäosus saada vasakukäeliseks. Kui aga vasakukäelisus kasvab üle normaalse taseme, hakkavad teadlased kahtlustama, et tegemist võib olla mingit tüüpi ajukahjustusega. Muud uuringud on näidanud, et enneaegsed lapsed on viis korda suurema tõenäosusega vasakukäelised kui tavaliselt.

Rootsi teadlaste sõnul toimuvad ajus olulised arengud kuni raseduse suhteliselt hilise staadiumini, mistõttu see on kahjustuste suhtes ülitundlik. Eriti suures ohus on meeste aju, kuna selle areng jätkub hilisemas etapis kui naiste aju areng.

Ultraheli aju mõjutava seose leidmine aitab ka seletada, miks vasakukäelisus on viimastel aastatel hämmastavalt kiiresti sagenenud. Suurbritannias on vasakukäeliste arv rohkem kui kahekordistunud viielt protsendilt 1920tel 11 %ni praegu. Teadlaste hinnangul võib sellest kasvust vaid 20 % seletada vasakukäelisuse allasurumisega varasematel perioodidel.

Rootsi teadlane Palmgren on kõigele vaatamata seisukohal, et ultraheliuuringutest ei peaks loobuda, kuna ajukahjustuse oht on kõigest võimalus, ehkki huvitav leid ning väärib tõsiseltvõtmist. Temaga nõustub ka suur hulk arste, kes leiavad, et edasiste uuringute tegemiseni tuleks ultraheliuuringut pidada tulevastele emadele siiski turvaliseks. Samas kui ka järgnevad uuringud kinnitavad juba saadud tulemusi, tähendab see seda, et ultraheli põhjustab igal aastal kergeid ajukahjustusi tuhandetele beebidele.

Dr. Francis Duck Suurbritannia Meditsiiniliste Ultraheliuuringute Liidust arvab aga: “Kui esimene seda seost näidanud uuring välja tuli, võis seda ignoreerida, aga see on juba kolmas ja näitab, et seda seost tuleb rohkem uurida ning kaaluda selle võimalikke mehhanisme.”

Samas kinnitas Duck, et ultraheli on päästnud paljude beebide elu ning et uuringu tulemusi tuleks vaadelda kontekstis, mitte kiirustada ultraheli taunima.

Suurbritannia Raseduse kvaliteedi tõstmise ühingu on asunud aga kritiseerivale seisukohale: kuidas saavad arstid jätkata oma senist praktikat ja endiselt kinnitada, et ultraheli on täiesti turvaline, kui on tekkinud kahtlused kas plusspooled ikka kaaluvad miinuspooled üles. Beechi sõnul tuleks naistel enne ultraheli tegemist väga põhjalikult järele mõelda.