Uroloog Toomas Tamm: kõik 50. eluaastates mehed peaksid PSA-testi tegema

 (10)
DR. TOOMAS TAMM, UROLOOGIDE SELTSI JUHATAJA
DR. TOOMAS TAMMFoto: ELISA TAIMRE

Eesti Uroloogide Selts ja Eesti Onkoloogide Selts korraldavad 16. septembril kell 16-18 Olümpia hotelli konverentsikeskuses infopäeva „Eesnäärmevähk kui krooniline haigus“, kuhu on oodatud kõik huvilised. Eestis on suremus eesnäärmevähki üks Euroopa kõrgemaid, sest pahatihti jõuavad Eesti mehed arsti juurde liiga hilja. Infopäeva eesmärgiks on julgustada mehi andma PSA-testi, mis võimaldab vähiriski avastada varakult ja võib päästa elusid.

„Eesnäärmevähk on Eestis meestel enim diagnoositud kasvaja ning igal aastal avastatakse meil ca 1000 uut eesnäärmevähi juhtu,“ rääkis Eesti Uroloogide Seltsi juhatuse esimees dr Toomas Tamm. „Neist 4% diagnoositakse eesnäärmevähk kaugelearenenud staadiumis ja alati peame tunnistama, et oleksime saanud patsiendi jaoks oluliselt rohkem ära teha, kui ta oleks meie juurde jõudnud varem.“

Dr Toomas Tamme sõnul muudab eesnäärmevähi avastamise keeruliseks asjaolu, et enamasti kulgeb haigus ilma sümptomiteta. „Kahjuks lükkavad mehed arsti juurde minekut pikalt edasi. Aga kui juba tekivad häired näiteks urineerimisel, mis on sagedasemaid põhjuseid, millega patsient meie juurde satub, võib olla liiga hilja,“ kinnitas dr Toomas Tamm.

Eesnäärme tervist on dr Tamme sõnul kõige lihtsam kontrollida vereanalüüsi näol PSA ehk eesnäärmespetsiifilise antigeeni testiga, mida saab paluda oma perearstilt. „PSA võiks ära teha kõik mehed vanuses 50-55. Esimene nn baasväärtus lubab oletada võimaliku haigestumise riski tulevikus ja planeerida kui sageli peaks PSA testi kordama. Kui peres on esinenud eesnäärmevähki, tuleks end kontrollida juba 40. eluaastates,“ soovitab dr Tamm. „Kui juhtub, et test ületabki normi, ei tähenda see ilmtingimata eesnäärmevähki, vaid tegemist on suurema vähiriskiga ja need mehed vajavad kindlasti täpsustavaid uuringuid eesnäärmevähi välistamiseks.“

Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogi dr Helis Pokkeri sõnul on viimastel aastatel eesnäärmevähi ravis toimunud murranguline areng, mis võimaldab metastaatilisest eesnäärmevähist rääkida juba kui kroonilisest haigusest.

„Täna on meil juba võimalik valida erinevate ravimite vahel, mis on suutelised muutma haiguse kulgu isegi siis, kui on tegemist metastaatilise ehk kaugele arenenud eesnäärmevähiga,“ rääkis dr Helis Pokker. „Palju on muutunud ka kiiritusravis — võimalused on laienenud näiteks koesisese kiiritusravi osas ja ravi on võimalik suunata palju täpsemalt kasvaja piirkonda, mille tulemusel väheneb kõrval olevate kudede kahjustus.“

„Kõige olulisem aspekt siinkohal ongi just patsiendi elukvaliteedi tõus — isegi kui me täna ei suuda kaugele arenenud eesnäärmevähist täielikult terveks ravida, saame rääkida efektiivsemast ravist, pikemast elulemusest ja palju paremast enesetundest patsiendi jaoks,“ selgitas dr Pokker.

Eesnäärmevähi diagnoosi on Eestis saanud 10 000 meest. Eesnäärmevähi riskifaktoriteks on perekondlik eelsoodumus ja eelkõige vanus — haigestumine on kõige sagedasem 65-74-aastaste meeste seas. Dr Toomas Tamme sõnul võib eesnäärmevähi teket soodustada ka suurel hulgal loomsete rasvade tarbimine ja kehakaalu tõus.

Eesnäärmevähi infopäev toimub Euroopa Uroloogide Assotsiatsiooni üleskutsel üleeuroopalise Uroloogia nädala raames. Infopäeval räägitakse mis haigus on eesnäärmevähk ja miks on oluline selle varane avastamine, samuti antakse ülevaade uutest ravivõimalustest. Infopäeva teises pooles moodustatakse Eestis esimene eesnäärmevähipatsientide organisatsioon. Sõna saavad mitmed oma valdkonna spetsialistid, näiteks dr Indrek Oro, dr Toomas Tamm ja dr Helis Pokker. Oma kogemust jagab patsient Kalev Lehtla, kes sai eesnäärmevähidiagnoosi juba 11 aastat tagasi.