Uroloogid: Eestis sureb liiga palju mehi eesnäärmevähki

 (8)
Pissiv poiss
Foto: Francois Lenoir, REUTERS

Eesnäärmevähk on Euroopas enim diagnoositud kasvaja meestel, kuid võrreldes teiste riikidega sureb Eestis sellesse haigusesse mehi tunduvalt rohkem – põhjuseks eelkõige asjaolu, et Eesti mees jõuab arsti juurde liiga hilja.

„Eestis diagnoositakse aastas ca 1000 uut eesnäärmevähi juhtu ja see arv kasvab vähehaaval iga aastaga,“ selgitas Eesti Uroloogide Seltsi juhatuse esimees dr Toomas Tamm. „Enamasti on eesnäärmevähi näol tegemist aeglaselt progresseeruva vähiliigiga, mida õigeaegsel avastamisel on võimalik edukalt ravida, kuid Eestis teeb muret ebatavaliselt suur suremus sellesse haigusesse. Kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt sureb eesnäärmevähi tagajärjel 23 meest, siis Eestis lõpeb haigus surmaga 37 juhul 100 000 mehe kohta ja seda hoolimata järjest parematest ravivõimalusest. Seda on kindlasti liiga palju.“

Dr Tamme sõnul muudab eesnäärmevähi varajase avastamise keeruliseks asjaolu, et haigus kulgeb sageli ilma sümptomiteta või meest oluliselt häirivate ilminguteta. „Võib esineda sage urineerimine, uriini väljavoolu mõningane takistus, kuid sellistele sümptomitele ei osata tähelepanu pöörata,“ märkis dr Toomas Tamm. „Seetõttu on väga tähtis tõsta meeste ja nende lähedaste teadlikkust haiguse olemusest ning motiveerida mehi arstiga varakult konsulteerima.“

Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiaosakonna vanemarsti dr Martin Kivi sõnul kuuluvad eesnäärmevähi riskigruppi eelkõige 50nda eluaasta ületanud mehed, kuna vanemas eas risk eesnäärmevähki haigestuda mitmekordistub. Samuti on riskifaktoriks geneetiline eelsoodumus ja tervisele tasuks erilist tähelepanu pöörata neil meestel, kelle esimese astme sugulasel – isal, pojal või vennal on diagnoositud eesnäärmevähk.

Seotud lood:

„Kaebuste või riskifaktorite olemasolul tehakse mehele vereanalüüsi näol PSA ehk eesnäärmespetsiifilise antigeeni test. Juhul kui test ületab normi, on tegemist suurema vähiriskiga ja need mehed vajavad kindlasti täpsustavaid uuringuid eesnäärmevähi välistamiseks,“ märkis dr Martin Kivi. „Kui haigus ikkagi diagnoositakse ja tegemist on varajase staadiumiga, see tähendab, et kasvaja pole levinud eesnäärmest väljapoole, on võimalik tervendav ravi ja nende haigete 5 aasta elulemus on üle 95%.“

Mitmetes Euroopa riikides sh Eestis on viidud läbi ka eesnäärmevähi sõeluuringud, kuid on jõutud järeldusele, et sellega kaasneb liiga sageli haiguse ülediagnoosimise ja üleravimise oht. „Sugugi kõik diagnoosi saanud patsiendid ei vaja radikaalset ravi, et nende elu päästa. Eesti andmed näitavad olukorda, kus algselt madala riskiga patsientidel leitakse peale radikaalset ravi keskmise või kõrge riskiga haigus,“ selgitas dr Toomas Tamm. „Patsientide suurem informeeritus haiguse sümptomitest, ravivõimalustest ja tulemustest on oluline osa selle haiguse parima diagnostika ja ravitulemuste saavutamiseks.“

Eesti Uroloogide Selts korraldab 20. aprillil kell 12-15 Rahvusraamatukogus infopäeva „Mida peab teadma eesnäärmevähist“, kuhu on oodatud mehed, patsiendid ja nende lähedased ning kus räägitakse pikemalt eesnäärmevähi sümptomitest, olemusest ja uutest ravivõimalustest. Sõna saavad veel mitmed oma valdkonna spetsialistid: dr Indrek Oro ja dr Ülo Zirel Põhja-Eesti Regionaalhaiglast ja Dr Mihhail Žarkovski Tartu Ülikooli Kliinikumist.