Esimese müslitaolise tervisliku segu mõtles 1900. aastal välja Šveitsi arst, tervisliku eluviisi propageerimise pioneer Maximilian Bircher-Benner, kes elas aastatel 1867–1939. Müsli leiutaja au kandva tohtri nime võib veel praegugi välja lugeda ühest Euroopa tuntumast müslimargist Birchermuesli.

Esimese müsli retsept, mis leidis ajapikku tee isegi Ameerika Ühendriikide ajalehtedesse, oli niisugune: 2 sl kaerahelbeid eelmisel õhtul vette likku panna, hommikul lisada 2 riivitud õuna, maitse järgi seemneteta rosinaid, sidrunimahla, mett ja kondenseeritud piima, peale raputada mandleid või pähkleid.

Ameerika Ühendriikides pakuti müsliga ligilähedast einesegu esimest korda juba 1876. aastal sanatooriumi The San patsientidele. Segu mõtles välja 24-aastane algaja tohter John Harvey Kellogg, kes jäi nimetatud terviseparandusasutusse tööle veel tervelt 62 aastaks ehk kuni oma elupäevade lõpuni ja tegi seal peale põhitöö veel palju kasulikku. J. H. Kellogg patenteeris oma esimese, Ühendriikides tänapäevalgi väga soositud segu nimeks granola. Segu põhiliseks koponendiks olid tollal pärast ahjus küpsetamist peeneks jahvatatud viljaterad. Miks mitte helbed? Sel lihtsal põhjusel, et need leiutati alles 18 aastat hiljem.

Vahepeal unustusse vajuda jõudnud granola kerkis uuesti tähelepanu keskpunkti 1960. aastatel seoses hipiliikumisega ning looduslähedase eluviisi au sisse tõusmisega. Mõningate uute lisandite ja ka täiesti uudse valmistusviisi abil saavutas granola oma praeguse kuju ning on tervisliku eluviisi järgijate hulgas jätkuvalt populaarne.

Granola

1 l tavalisi kaerahelbeid
1,5 dl kookoshelbeid
2 dl hakitud pähkleid
1 tl soola
1 tl kaneeli
1,5 dl vedelat mett
1,5 dl õli
1 tl vanillsuhkrut
250 g kuivatatud õunu
(datleid, rosinaid, aprikoose jm)

Nii nagu müslisegude puhul, on ka siin kõik ained maitse järgi valitavad. Sega kõik kuivad komponendid peale puuvilja suures kausis, eraldi mikserda kokku vedel mesi, õli ja vanillsuhkur, lõpuks sega kõik omavahel. Jaota segu küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 175° juures 20 minutit, sega vahetevahel. Jahtunud segule lisa veel peeneks lõigatud kuivatatud õunu või muud puuvilja. Säilita segu suletud nõus külmkapis, serveeri piimaga hommiku- või õhtueineks.

Granola leiutaja J. H. Kellogg polnud mitte ainult põhimõtteline taimetoitlane, vaid — nagu ütleksid tänapäeva noored — täielik tervisefriik. Kogu oma arstitööst vaba aja pühendas ta tervislike toidusegude väljamõtlemisele. Sellesse tegevusse tõmbas ta hiljem kaasa ka oma kaheksa aastat noorema venna Will Keith Kelloggi. Just nooremast vennast saigi hiljem „see” Kellogg, kõikvõimalike tervislike segude ja helveste suurtööstur, kelle nimi on tänapäeval kogu maailmas tuntud.

1894. aastal leiutasid vennad Kelloggid täiesti juhuslikult viljahelbed. Nad keetsid nisuteri, millest pidid hiljem valtside vahelt läbilastuna valmima tervislikud kakukesed. Ootamatu vahejuhtum tõmbas neid aga töö juurest eemale ning nisuterad ununesid liiga kauaks keema. Pehmeks keenud terade valtsimisel ei olnud tulemuseks mitte ühtlane plaat, vaid üksikud laastud. Kui need veel ahjus üle kuumutati, oli tulemus üllatavalt uudne ja maitsev ning pakkus vendadele rõõmu. Suurt vaimustust tundsid ka sanatooriumiasukad, kellele krõbedad helbed olid suureks vahelduseks ning kes hakkasid neid tellima ka pärast sanatooriumist lahkumist.

Kui tekib nõudmine, on seda vaja rahuldada — see oli Kelloggitele kui ameeriklastele enam kui selge. Arstist vend käivitas sanatooriumi juures helveste tootmise, mis tookord sai nimeks The Sanitas Food Company ja mille juhatajaks asus noorem vend.

Töö jätkus ka uute helbesortide väljamõtlemisel. Suur menu saabus aastal 1898 koos maisihelvestega, milleks keedeti maisiteri enne valtsimist suhkru, soola ja odralinnastega maitsestatud vees. Samal põhimõttel valmivad Kelloggi kuulsad maisihelbed veel praegugi, ainult et juba täpselt sajand on nende tootjaks 1906. aastal loodud Kellogg’si kompanii.

Tänapäeval toodetakse helbeid kõigist tuntud teraviljadest, lisaks ka hirsist ja tatrast. Neid leidub segudena, nagu seda on neljaviljahelbed, kaeras leiduva rasva rääsumise vältimiseks röstituna ja pudru valmimise kiirendamiseks eeltöödelduna ehk kiirhelveste kujul.