Marina on 45-aastane hetkel töötu üksikema, kes kasvatab üksi kahte poega. Jaanek on 19-aastane noormees, kes ei õpi ega tööta. Talle meeldib aega surnuks lüüa. Janar on 13-aastane koolipoiss. Pere elab üksildases maakohas Põlvamaal, neil on Mõtskülas kahetoaline korter.

Marinal pole eriti tööd ega sissetulekut. Ka laste koolitee on lünklik, kuid ema ei kurda selle üle. Nende elu on küll sündmustevaene, kuid pere ei tee sellest probleemi.

Moonika on 41-aastane ja töötab haiglas hooldajana. Tema elukaaslane Aare on 41 ja teeb elektritöid. Moonikal on kolm last, kellest kodus elab 18-aastane Elina. Elinale on seltsiks 17-aastane sugulane Kätlin. Pere elab Rakveres üürimajas.

Moonikale meeldib, kui kogu aeg midagi juhtub ning ta arvab, et saab hakkama ükskõik kus. Kas ta saab hakkama ka Marina kodus?

Moonika ja tema elukaaslane Aare kohtusid baaris, kus mees Moonikale silma viskas. See oli armastus esimesest silmapilgust. "Meie suhe on üle ootuspäraste hästi!" teatas Aare pere ühises kodus rahuolevalt. "Moonika on tore, lõbus, seksikas, seltskondlik, sutsu rumal, aga sellest saame üle."

"Kui Aare kaine on, siis täitsa tubli poiss", polnud ka Moonika kiitusega kitsi. "Vahel, kui kodus on sakk sees, siis läheme baari lällama," andis ta mõista, et mõnikord on kombeks ka koos pidutseda.

Aare jaoks on peamine mehetöö koduveini tegemine. Mees tunnistas, et saatesse sattumine tuli talle üllatusena "Mul läks Lasnamäe kanalis rool käest, kui kuulsin!" Moonika oli aga pere ära registereerinud ja Aare võttis väljakutse vastu.

Mõtsküla mehekätt vajavas korteris elava üksikema Marina probleemiks on laisad pojad ja see, et korralikku meest pole. Poisid kinnitasid mõlemad, et ema nad kodutöödes eriti ei aita. Väiksema poja arvates tuleb ju ema ja koristab nagunii pärast kõik ära ning suurem leidis, et temale sunni järgi midagi teha ei meeldi. "Kui ema käsib, siis ma ei tee," hooples ta.

"Naistevahetusse" registreeriski Marina vanem perepoeg Jaanek. Saatesse sattumine tuli talle ootamatusena. "Ma olin täitsa šokis, ega kuhugi ei pääse, nüüd pean minema..." Marina oli olukorra suhtes leplik.

Uued kodud

Rakvere pereisa Aare unistas diivanil pere kõrval istudes, et ehk uus ema on "pandav" ja Mõtsküla perepoeg Jaanus lootis, et umbes 25-aastane.

Moonika lootis, et uus kodu on linnas. "Kardan, et on nii peen pere, et ei oska kraanigi lahti keerata." Moonika pani minnes kindluse mõttes kuldkingakesed jalga. Marina luges kodust lahkudes pojale sõnad peale: "Uuele emale siis pakud šampust, loodan, et ta ei ole alaealine."

Uude koju saabudes avastas Marina, et see on nii suur, et eksi või ära. Tema enda kodu oli ju imepisike. Moonika oli keset metsa asuvasse kortermajja jõudes pehmelt öeldes pettunud. Ka räämas vannituba nähes oli ta löödud mis löödud. "Ma ei taha enam!" ahastas Moonika juba esimestel minutitel.

Kui Marina oli eelmisest mehest lahku läinud seetõttu, et too vaatas liigselt pudelisse, siis asjaolu, et Rakvere pereisa oli uut ema oodates veidi julgust võtnud, ei hirmutanud teda sugugi. Hoogne Aare haaras uue ema kohe karukallistusega kaenlasse ja asus talle maja tutvustama.

Aare näitas maja kõige tähtsama toana veinivillimise tuba. Marinale Aare meeldis: "Mõtlesin, et midagi hullemat tuleb, aga mul täitsa vedas! Ta oli küll võtnud ja küllaltki palju võtnud, aga ta ei olnud kuritahtlik, lihtsalt selline lõbus inimene oli."

Meeleheitel Moonika helistas kohe saabumisõhtul Aarele ja kurtis oma kurba saatust. Moonikal ei olnud uues kodus poodi, sularaha ega internetti. Kõige suurem üllatus oli talle see, et ka meest ei olnud. Mõistmist ja kaastunnet Moonika mehele helistades ei leidnud. Häiris teda ka see, et majas oli palju loomi, kellega tegeleda tuli. Näiteks kuulus uue ema kohustuste hulka hommikul kell seitse kahe koeraga jalutamine. "Mina nende penidega küll väljas käima ei hakka, lasen nad lahti, las jooksevad," kommenteeris Moonika seepeale.

Poisid jätsid Mõtskülas oma šampuse külmkappi, kuid Aare tegi uue ema vastuvõtu puhuks enda pudeli kohe pauguga lahti. Kui Rakveres joodi esimesel õhtul šampust, siis Mõtskülas pandi uus ema kohe hoidiseid tegema. Alustuseks pidi Moonika minema kortermaja pimedasse keldrisse purke otsima, et seejärel neid veel pesema hakata. Moonika esimene õhtu mööduski vannitoas küürutades ja purke pestes ning Jaaneki vägilugusid kuulates.

Esimene hommik

Esimene hommik algas Moonika jaoks uues kodus varakult. Esimeseks tööks oli kahe mehepoja toitmine, kes nõudlikult köögis tellimusi esitasid. "Anna soola, pese tass!" Jaanusel jagus uuele emale piisavalt korraldusi. Rakvere peres polnudki kellelgi hommikul eriti isu. Eelmise peo okse lebas kraanikausis ja otseselt ei tunnistanud autorlust keegi.

"Limpsisime küll, ei tea, kas sellepärast oksendas?" tegi Aare umbmäärase vihje uue ema suhtes. "Noh, degusteerisin jah," nentis Marina. Esimene hommik Rakveres oli parasjagu uimane, kohvitati, tehti suitsu, Aare pakkus uuele emale isegi maasikat.

Marina tundis, et vist peaks olukorra heastama ja kuidagi kasulik olema. Pererahva üllatuseks nõudis Marina kaltsu, et põrandat pesta. Kaltsu selles majapidamises ei tuntud. Üllatunud Elina pakkus uuele emale põrandapesuks küll moppi, kuid Marina polnud nõus ja käiku läks üks aare särkidest.

Kuna Moonika oli juba varahommikul seenele ja matkale kupatatud ja Marina mässas oksekoristuse ja põrandapesuga, olid uued emad juba esimesel päeval päris kurnatud. Mis edasi?