Vahetatud naiste looritatud elu

Naise elu on ikka kohutav. Eriti kui mees on kõrval. Ise võiks ja saaks veel kuidagi, kuid kui mees tuleb ja nõuab ning abikaasakohustusigi meelde tuletab... No öäk.
Sest nii mõnus on elada ju oma maailmas. Olgu selleks siis mehe rusika ja pliidi vahel hoitud Jelena või enesele fännklubimüüri ehitanud Merly elu.

Mõlema maailma puhul ütleb kõrvaltvaataja: miks ta nii ometi teeb? Miks ta sealt välja ei tule? Elu läheb ju niimoodi mööda.

Merly on rahul. Jah, tal on ääretu ego, sest muidu ei suudaks ju niisugust elu elada. Muidu häiriks teda ju jube sügavkülmik ja see, et tal on peres mees ja tütar, kes samuti vahel tähelepanu vajavad. Kuid Merlyt see kõik ei häiri. Talle läheb korda vaid ilus ja tõmmu indialane.

Filmide fännamises ja sari kandmises ei ole iseenesest midagi halba, kuid mulle isiklikult ei meeldinud see, et Merly teadmised Indiast (ja tundub, et ka kogu huvi) sellega piirdusidki. Teatas ju naine uhkusega, et usu ja kultuuriga pole sel kõigel mingit pistmist. No aga kui sa juba terveid päevi teleri ja arvuti ja seinale kleebitud meeste piltide ees veedad, siis võiks ju tausta teada. Seda, millistest oludest need näitlejad tulnud on ja milline on tegelikult India naise argipäev. Ja miks üldse selliseid filme Indias toodetakse.

Merly jaoks on fännistaatus võimalus argipäevast põgeneda. Võimalus mitte mõelda muredele, sest tema maailmas on ju kõik lihtne ja helge. Seal ei ole vaja tööd otsida, töötamisest rääkimata. Seal ei ole vaja aiamaale kartulivagusid lükata ega muru niita. Selles maailmas tuleb olla lihtsalt ilus. Ja ongi, enda meelest ja suletud silmade taga. Sest peeglisse vaadates näeks ju naine ometigi, et vahel on ilus ka juukseid pesta. No vähemalt siis, kui televisioon otse koju tuleb.
Oh, unustasin — teiste arvamus ei lähe sel aadressil ju korda.

Jah, Merly on rahul. Kuid mina ei ole kohe mitte. Mõtlen hoopis, millist eeskuju sellised emad oma tütardele annavad?