Kuulsale benediktiini munk Dom Perignon’ile on omistatud sõnad: “Tulge ruttu siia ja vaadake, ma joon taevatähti!” Ja kuigi Dom Perignon pigem võitles selle vastu, et mulle veini sisse ei tekiks, sai siiski maailma kõige kuulsama vahuveini valmistamise piirkonnaks paik Prantsusmaal, kus kuulus munk tegutses ja veini valmistas — Champagne.
Kuigi šampanjadest võiks rääkida ja kirjutada lõpmatult palju, on selle artikli mõte teie tähelepanu juhtida mujale. Nimelt eksisteerib šampanja kõrval palju teisi häid mulliveine, mida tasub kindlasti lähemalt uurida ja järele proovida.
Prantsusmaa — kus kõik alguse sai
Prantsusmaal tehakse lisaks vahuveinide kuningale šampanjale cremant’i mis on igati väärikas ja kõrge kvaliteediga vahuvein. Cremant’i valmistatakse samal traditsioonilisel meetodil nagu šampanjat — veini teine kääritus toimub pudelis, mille kaudu tekivad veini sisse need imelised mullid ja mille kaudu vein omandab erilise iseloomu. Sõna cremant pudelisildil võib kasutada ainult šampanjameetodil ja ainult Prantsusmaal ning ainsa erandina ka Luxemburgis rangete apellatsioonireeglite järgi lubatud piirkonnas kasvatatud ja korjatud viinamarjadest. Seega, kui lähed poodi ja ei tea cremant’idest muud kui vaid seda, et tegemist on vahuveiniga, siis võid julgelt osta pudeli, millel on sildil sõna cremant, ja on kindel, et saad kvaliteetse vahuveini. Üldiselt on cremant ka soodsam hinnaga kui šampanja. Seega tasub proovida!
Tänapäeval valmistatakse pea kõikides veinimaades tavalise “vaikse” veini kõrval ka vahuveini ja neid kõiki käsitleda siinses väikeses kirjatükis ei jõua. Küll aga proovime juhtida tähelepanu osale neist, mis on saadaval meiegi kaubandusvõrgus ning püsime nende juures, mis on valmistatud traditsioonilisel ehk šampanjameetodil ja mis on kõrgekvaliteedilised vahuveinid. Tuleb tunnistada, et iga aastaga on siinne valik läinud laiemaks ja kirevamaks ning on hea teada mõningaid märksõnu selles virvarris orienteerumiseks.
Itaalia — satiinine Franciacorta
Šampanja ja cremant’i kõrvale on tekkinud Prantsusmaa lõunanaabri juures Itaalias valmistatud franciacorta. See sai alguse eelmise sajandi 60-ndatel, kui söakad itaallased, olles vaimustunud šampanjast, soovisid ka omal maal seda valmistada.