Vaktsineerimine gripi vastu

Saade oli eetris 29.10.2000. Saatejuht Lea Nõulik.

KAS SA TEADSID,

et 1918. aasta gripiepideemia tappis üle 20 miljoni inimese - rohkem kui Esimene maailmasõda?

Suurbritannia

Tervishoiuministeerium soovitab lisaks teistele riskirühmadele vaktsineerida ka kõik üle 75 aasta vanused patsiendid (viimased moodustavad 8% perearstide nimistutest).

Vaktsineerida soovitatakse ka kroonilisi hingamisteede haigusi (k.a. astma), neeru- ja südamehaigusi põdevaid inimesi, diabeetikuid, immunosupresseeritud patsiente. Eelmisel hooajal vaktsineeriti vähem kui pooli riskigruppi kuuluvaid inimesi.

1989.a suri grippi ja selle tüsistustesse 26 000 inimest; enamik neist olid üle 75 aasta vanad või kuulusid mõnda riskigruppi.

Mutantse viiruse põhjustatud pandeemia ajal, mille suhtes elanikkonnal puudub residuaalne immuunsus, nakatub umbes 600 inimest 10 000st.

Austraalia

18 miljoni elaniku kohta on 4,2 miljonit inimest, kelle risk grippi haigestuda on tõusnud.

Vaktsineeritute koguarv on 2,3 miljonit.

Gripist põhjustatud surmajuhtude arvuks hinnatakse 800-2700, kuid tõenäoliselt on see veelgi suurem.

Igal aastal hospitaliseeritakse gripi tõttu 18 - 37 000 inimest.

USA

Gripist põhjustatud voodipäevade arv oli 170 miljonit (1994. a hinnangul).

Kaotatud tööpäevade arv oli 69,3 miljonit (1994).

Suremus grippi USA-s XX sajandil

1918-19 a suri "hispaania grippi" A(H2N1) rohkem kui 20 miljonit inimest, mis ületab Esimeses maailmasõjas hukkunute arvu.

1957-1958 suri USAs "aasia grippi" A(H2N2) 70 000 inimest.

1968-1969 põhjustas "hongkongi gripp" A(H3N2) USAs 34 000 surmajuhtu.

Gripiepideemia põhjustab majanduslikku kahju ühiskonnas kolmel peamisel viisil:

tervishoiuressursside kasutamine (arstivisiidid, ravimid, haiglaravi);

suremus;

haigestumusest tingitud töövõime kaotus.
Enamikul grippi haigestunutest esinevad vaevused 6-10 päeva jooksul ning nende igapäevategevus on häiritud vähemalt viis päeva.

Epideemia ajal pöördub arsti poole u 18% elanikkonnast. Eeltoodud riskigruppidesse kuuluvad üle 65 aasta vanused patsiendid põevad tavaliselt teistest raskemini ja pikemalt.

Isegi juhul, kui grippi haigestunu jätkab tööl käimist, ei ole tema töövõime sama mis tavaliselt. Reaktsiooniaeg võib olla kuni 20-40% võrra langenud, mis on võrreldav alkoholitarbimisest või öötööst põhjustatud töövõime langusega.

USAs on gripp ja pneumoonia surmapõhjuste hulgas vastavalt 5. ja 6. kohal. 1989/1990. a epideemia ajal Suurbritannias suri 39% gripi tõttu haiglasse sattunud patsientidest. Risk surra grippi on tõusnud ka rasedatel.

Vajadus meditsiinilise abi järele
Üldiselt pöördub arsti poole 42% grippi haigestunutest, haiglaravile suunatakse 3%. Epideemia ajal tõuseb arsti poole pöördujate hulk 5-7% võrra. Tüüpilise epideemia ajal tõuseb koolist ja töölt puudumiste arv.

Riskigrupi patsientide haigestumine tähendab ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Näiteks moodustavad vanemaealised viiendiku USA rahvaarvust, kuid gripiepideemia ajal moodustavad nad poole kõigi hospitaliseeritute üldarvust. Ka vajavad nad tavaliselt tunduvalt pikemat haiglaravi kui nooremaealised patsiendid. Ühe uuringu kohaselt olid 15-44-aastased haiglaravil keskmiselt 8 päeva, üle 65 aastased aga 12 päeva.

Otsesed ja kaudsed kulud

Otsesed kulud sisaldavad ravi- ja põetuskulusid ning ravimite maksumust. USAs hinnati gripi poolt põhjustatud otseseid kulusid 1 miljardile dollarile, mis on astronoomiline arv, kuid moodustab arvatavasti kõigest 20-30 % gripi poolt põhjustatud kogukuludest. Otseseid kulusid on raske hinnata, kuna palju ostetakse käsimüügiravimeid.

Kaudsed kulud on tingitud töövõime langusest ning kaotusest ning just neid kulusid on võimalik gripiprofülaktikaga kõige enam vähendada. USAs on hinnatud gripi poolt põhjustatud töövõimetuspäevade arvuks keskmiselt 15 miljonit päeva aastas, mis vastab 764 miljoni dollari suurusele majanduslikule kahjule.

Vaktsineerimine on majanduslikult kasulik
On tõestatud, et riskigruppide vaktsineerimisega on võimalik vähendada nii otseseid kui kaudseid gripist tingitud kulusid ning hoida seega kokku ühiskonna raha. USAs on leitud, et alates 1971. aastast säästeti seitsme aasta jooksul gripivaktsineerimiste abil 250 miljonit dollarit aastas. Hinnati ka vaktsineerimise kulusid ning leiti, et need olid 115,4 miljonit aastas.

Faktorid, mis mõjutavad vaktsineerimist
Gripivastast vaktsineerimist soovitatakse praegu selgelt määratletud riskirühmadele (näit mõnedes maades üle 65 aastased, kroonilisi haigusi põdevad inimesed ning need, kes elavad tingimustes, kus viirus eriti kiiresti levib). Nende gruppide vaktsineeritus on riigiti väga erinev. Tööealistest inimestest on vaktsineeritud ainult ca 10%, vanemaealistest 58%. Vaktsineerimisest keeldumiseks on mitmeid põhjusi. Paljud lihtsalt ei teadvusta, et gripp on raske haigus, mõned suhtuvad igasugusesse vaktsineerimisse negatiivselt või omavad negatiivseid kogemusi varasematest vaktsineerimistest.

Paljud lihtsalt ei tea gripivaktsiini olemasolust ning osa arstidest ei suuda veenda riskigruppidesse kuuluvaid haigeid vaktsineerimise vajalikkuses.

Vaktsiinitüvede valik
Kuna gripiviirus pidevalt muutub, muudetakse igal aastal ka vaktsiinis sisalduvaid antikehi. Gripiviiruse alatüübid suudetakse tänu kogu maailmas tehtavale jälgimistööle varakult isoleerida ning see võimaldab ekspertidel ennustada järgmise hooaja tõenäolisi viirusetüvesid ning töötada välja sobivaid vaktsiine. Iga aasta veebruaris avaldab WHO soovitused järgmise hooaja vaktsiini koostise kohta. Vaktsiin sisaldab kaht A-gripi alatüüpi ning üht B-gripi alatüüpi, mis eeldatavalt tsirkuleerivad järgmisel talvehooajal põhjapoolkeral. Septembris avaldatakse soovitused lõunapoolkera vaktsiinide kohta.

Vaktsiinide efektiivsus
Gripivaktsiini efektiivsus sõltub paljudest faktoritest, näiteks vaktsineeritava vanusest, immuunsüsteemi seisundist, vaktsiinis sisalduvate ja keskkonnas ringlevate viiruste sarnasusest ning sellest, kui pikk aeg jääb vaktsineerimise ja gripiviirusega kokkupuutumise vahele. Gripivaktsiin on kõige efektiivsem siis, kui infektsiooniga kokkupuude leiab aset ühe kuu jooksul pärast vaktsineerimist. Aasta pärast vaktsineerimist vaktsineerimise efekt kaob. Kõigi faktorite koostoimel omab gripivaktsiin immuniseeritud populatsiooni kaitsmisel tavaliselt ainult 70%st efektiivsust.

Viirusevastased ravimid
Viirusevastastel ravimitel on oluline roll nende riskigruppi kuuluvate inimeste ravimisel, kes mingil põhjusel on jäänud vaktsineerimata, kellele vaktsineerimine on vastunäidustatud või kelle immuunvastus vaktsineerimisele ei ole piisav. Võib ette tulla ka olukordi, kus profülaktika viirusevastase ravimiga, eriti kombineerituna vaktsineerimisega, võib osutuda efektiivseks infektsiooni leviku vältimisel, näiteks hooldekodudes.

Praegu saadaolevate viirusevastaste ravimite kasutamine on piiratud tänu kõrvaltoimetele ja kiirele resistentsuse tekkele.

Oluline samm edasi on uue gripiravimite klassi - neuraminidaasi inhibiitorite - väljatöötamine, mis on suunatud mitte gripi sümptomite, vaid põhjuste ravimisele.

Neuraminidaasi inhibiitorid inhibeerivad selektiivselt viiruse ensüümi - neuraminidaasi. Kui ravi alustatakse 2 päeva jooksul sümptomite tekkest, vähendavad nad oluliselt gripi kestust.

Saada kiri Arstisaatesse

Viited
1. Schoenbaum SC, McNeil BJ, Kavet J. The swine-influenza decision. New England Journal of Medicine 1976;295:759-85.
2. Glezen WP. Serious morbidity and mortality associated with influenza epidemics. Epidemiologic Reviews 1982; 4:25-44.
3. Wiselka M. Influenza: diagnosis, management and prophylaxis. British Medical Journal 1994; 308: 1341-5.
4. Glezen WP. Considerations of the risk of influenza in children and indications for prophylaxis. Reviews of infectious diseases 1980; 2: 408-20.