Väldi jõulustressi: plaani oma aega ja osta kingid varakult

Meie põhjanaabril on ütlemine: kui sa ei kavatse jõule panipaigas veeta, siis tõsta sinna kõik ülejäänud asjad. Üteluse mõte on lihtsas eesti keeles öelduna soovitus - ära tekita enesele liigse sebimisega jõulustressi. Muide, jõulustress on psühholoogias täiesti aktsepteeritav termin.

Ning täpselt samamoodi nagu masuaegses Eestis, kannatavad selle all meist tunduvalt paremal järjel olevad skandinaavia naised.

Soome Töö Liidu 2007. aastal korraldatud uuringus tunnistas kolm neljandikku küsitletuist end põdevat jõulustressi. Kõige rohkem põhjustab stressi ajanappus (35%) ning vaev jõulukinkide ostmisel (33%). Väga sageli tingib jõulustressi rahapuudus: iga kolmas soomlanna tunnistas, et õhuke rahakott ei lase neil jõuludest rõõmu tunda. Jõulueelse rahapuuduse all kannatavaid mehi oli seevastu vaid 18 protsenti.

Ajahädas olid kõige sagedamini 35-49-aastased soomlased ning lastega perekonnad. Õnneks mõjub vananemine jõulustressi alandavalt: iga kolmas üle 50-aastastest väitis, et tema küll jõulustressi ei tunneta. Ka värske Helsingi ja Tampere ülikoolide koostöös valminud uurimustöö kinnitab sama: kõige rohkem kannatavad jõulustressi all 30-50-aastased ning seda kahel põhjusel: esmalt tekitavad stressi jõuludega kaasnevad rahalised väljaminekud, teisalt jõulueelne "kohustuslik" suurpuhastus ja jõuluroogade vaaritamine.

Turundatakse jõule ju kui ideaalset perepüha, kus puhtaks küüritud majapidamises istub õnnelike nägudega perekond: ema, isa, kaks-kolm ilusat last ümber rikkaliku jõululaua, toanurgas seisva uhkelt ehitud jõulupuu alla aga ei taha kingid ära mahtudagi. Aga kui pole abikaasat-elukaaslast ega lapsigi, kellele jõulukingitusi teha? Või kui rahanappus ei võimalda jõululauale mitte midagi suupärast osta?

Uuringus osalenud sotsioloog Minna Mäntti kinnitab, et naised tunnetavad jõulustressi meestest teravamini: "Kõige raskemini elavad jõulusid üle väikesepalgalised üksikemad."

"Meie naised pole senini vabanenud hoolitseva koduperenaise rollist. Eelkõige naised peavad jõulude ajal muretsema nii peolaua kui ka kinkide eest."

"Arukad inimesed plaanivad oma aega. Jõuluettevalmistustega tuleks varakult alustada, see on parim viis jõulustressi vältida, kinnitab Karolinska Instituudi Stressikeskuse ekspert Alexander Perski.

Tema sõnul on tüüpiline jõuluaegne Stressikeskuse patsient "noor 30ndates eluaastates suurlinnas elav naine, kes armastab ka muidu šopata ning kellele jõulueelne ostupalavik mõjub eriti kurnavalt".

"Tarbimissõltuvusel on stressiseisundi kujunemisel suur osa," kinnitab ta." Stress tekib ka siis, kui magame vähe, ei koosta endale igaks päevaks tegevuskava ja seame endale ebareaalseid eesmärke," lisab ta.