Valentinipäev on üle tähtsustatud, leiab kuukirja
“The Pennsylvania Psychologist”
toimetaja
psühholoog Dr. Wallin
. Armastust ei saa mõõta lilledes ega shokolaadis on tema kindel arvamus. Miks ta selles nii kindel saate teada lugedes tema põhjendusi. 14. veebruari kui tähtpäeva tekkimise ajal ei olnud olukord sugugi selline. Valentinipäeva tähistamine sai alguse vanast Roomast, kus noortele naistele ei kingitud ei lilli ega komme, vaid piitsutati loomanahast rihmadega, kuna üldise uskumuse kohaselt tõstis see viljakust.

Paar sajandit hiljem tähistasid kristlased Valentini-nimelise preestri päeva, kes sai tuntuks sellega, et laulatas sõdureid, kellel imperaator oli keelanud abielluda. 1400. aastaks oli valentinipäeva komme juurdunud Inglismaal, aga tollal oli tegemist väikeste rituaalidega, näiteks nimelipikute väljatõmbamisega kausist, et saada teada tõelise armsama nimi.

Viimastel aastakümnetel on aga valentinipäev muutunud kommertsürituseks, mille kandevaks sõnumiks on muutunud: “Armastust mõõdetakse kingituse väärtusega.”

Seista enne valentinipäeva kaardiriiulite ees, üritades leida seda õiget, meeleolule vastavat kaarti on selle päeva üks külg. Kingituste valimine on aga veel hullem. Küsimused: kas shokolaadi kinkimine on liiga tavapärane, piisab ehk ainult kaardist ja lilledest, kas roosid on liiga ootuspärased jne., vaevad nii naiste kui meeste päid. Armastust ei saa mõõta lilledes ega shokolaadis. Psühholoogid on uurinud inimestevahelist külgetõmmet ja armastust aastaid, kuid siiamaani pole välja nuputatud, mida see endast täpselt kujutab. Küll aga on teada, et armastus on mitmemõõtmeline. Seksuaalne külgetõmme ehk “keemia” on vaid armusuhte üks osa ja sugugi mitte kõige tähtsam.

Vahet tuleb teha kirgliku ja sõprusliku armastuse vahel. Kirglik armastus väljendub pidevas teise inimese järele igatsemises. Kirgliku armastusega kaasnevad tugevad tunded ekstaasist meeleheiteni. Kirgliku armastust iseloomustavad ka füüsilised tunded, nagu südame pekslemine ja õõnes kõht. Sõpruslikus armastuses puudub võrreldav tulisus ja kirg, aga seda korvavad küllaga lähedusetunne, usaldus ja hoolimine. Ja pealegi kestab selline armastus palju kauem kui kirglik armastus, mis hääbub suhteliselt kiiresti.

Kolmas võimalus armastuse defineerimiseks on kolme komponendi alusel: kirg, pühendumus, intiimsus. Need komponendid on omavahel erinevates seostes, nii et ükski suhe ei sarnane teisega.

Pikaajaline rahuldus suhtest ei sõltu materiaalsest rikkusest ega edust, ka ei sõltu ta välimusest. Hiljutised uuringud on näidanud, et ilusad ja silmapaistvad inimesed ei ole abielu ega eluga üldiselt sugugi rohkem rahul kui tagasihoidliku staatusega inimesed.

Millest tekib rahulolu? Psühholoogide sõnul on väga oluline võrdsustunne. Tähtis on tunda, et te saate sellest suhtest sama palju, kui annate. Mitte et keegi peaks selle üle arvestust, aga pikemas perspektiivis peab tasakaal säilima. Sisuliselt tähendab see sõprust, teineteise naljade üle naermist jms.

Abielu koos hoidmiseks on olulised ka investeeringud nii materiaalseid kui emotsionaalseid. Mida suuremad investeeringud, seda tõenäolisemalt paar kokku jääb.

Mis seos on sellel kõigel valentinipäevaga? Kui tahate, ostke partnerile kaart või lilled, aga pidage meeles, et sellega te ei ehita üles ega ka ei hävita suhet. Palju mõistlikum on näidata partnerile armastust 364 päeva.