Üldjuhul valitakse garderoob alateadlikult,
teatud riietumisstiil lihtsalt meeldib ja selles tuntakse ennast hästi.
Tagasihoidlikumad inimesed üritavad oma riietusega sulanduda massi ning võimalikult vähe silma paista. Tähelepanu vajavad inimesed soovivad vastupidi olla võimalikult originaalsed ja üldisest massist esiletorkavamad. Mõned inimesed valivad aga endale teadlikult väljakutsuva riietuse protestimärgiks iseenda või maailma vastu.
Sama on ka värvidega. Igal inimesel on oma lemmikvärvid, värvid, millesse ta suhtub neutraalselt ja värvid, mida ta väldib. Inimestel on kalduvus erinevaid esemeid, nähtusi ja ettetulevaid olukordi liigitada, lahterdada ja grupeerida.See võimaldab neil lihtsustada info sünteesimist, mis omakorda suurendab näilist kontrolli oma isikliku maailma üle.
Analoogselt liigitavad ja lahterdavad inimesed ka oma kaastöötajaid, sõpru, tuttavaid ning ka
lihtsalt möödakäijaid tänavalt. Mida tundmatum on isik, seda enam antakse esimene hinnang, olgu see siis teadlik või alateadlik, talle välimuse põhjal.
Esimene arvamus inimese kohta valmib mõne sekundi jooksul.
Kõigepealt fikseeritakse suuremad või
tavapärasest tugevalt erinevad detailid nagu näiteks: riietumisstiil tervikuna, värvide omavaheline
kokkusobivus, riiete ja juuste värvi kokkusobivus (muide sugugi vähetähtis pole ka inimese näonaha tooni ja
riiete ning juuste värvi omavaheline harmoonia), aga samamoodi ka silmatorkavad tätoveeringud,
haaknõelad kõrvas, ülitugev meik või leekivpunased juuksed.
Samas võetakse hinnangu kujundamisel
arvesse ka kõige väiksemad ja algul ebaolulisena tunduvad detailid, mis suudavad hindaja tähelepanu
äratada. Nendeks võivad olla mustad küünealused, tugevalt kortsunud pintsak, mantli katkirebenenud
sisevooder, mis korraks hõlmavahelt vilksatas, erinevat värvi sokid jalas, jooksev sukasilm või võidunud
rahakott.
Erinevad inimesed märkavad erineval hulgal detaile ja teevad nendest ka erinevaid järeldusi, kuid on välja
selgitatud, et osad inimesed on visuaalselt fikseeritava info suhtes tugevamalt orienteeritud kui teised.
Nad
moodustavad inimkonnast umbes 65%. Tavaliselt valivad nad endale ka sellised ametikohad, mis vajavad
visuaalset tundlikkust. Heaks näiteks on maalikunstnikud, moekunstnikud, sisekujundajad, arhitektid,
fotograafid jmt.
Kogu eelnev jutt on tõenduseks, et kui väga me ka ei tahaks, et meid hinnataks rohkem meie sisemiste
väärtuste ja mitte niivõrd meie väljanägemise järgi, langetavad paljud oma esmaotsuse just nimelt välimuse
põhjal. Hiljem seda muljet ümber muuta on juba tunduvalt raskem.
Välist imidzit on võimalik valida ka teadlikult,
et jätta teistele soovitud mulje. Teatud olukordades on see
igati kasulik.
Näiteks büroos mõjuvad asjalikult ja kompetentselt jahedat värvi kostüümid ning ülikonnad.
Teatris loovad meeleolu luksuslikult helkiv siid ja samet.
Ka välise riietumisstiili valikul on inimestel väljakujunenud teatud stampmudelid ning kehtivad vaikivad
kokkulepped, kus ja millises olukorras mingisugust stiili kanda.
Ei mõjuks just eriti usaldust äratavalt,
kui panka tähtsat lepingut sõlmima minnes tuleb meid teenindama dressides pangaametnik. Alateadlik tõrge
võib olla nii tugev, et otsustame kavatsetud tehingust loobuda.
Sarnaselt ülaltoodud näitega oodatakse meilt
teatud imidzistandardile vastamist ka paljudes muudes kohtades (tööpost, teater, matused, ametlikud
vastuvõtud), millega vastuollu minnes kutsume kaaskodanikes esile vastandlikud reaktsioonid ning mis
omakorda võib takistada meil soovitud eesmärgi saavutamist.
Erinevad detailid loovad üldmulje, mis mõjutab teiste inimeste suhtumist ning reageeringut.
Oluline on
jälgida, millist sõnumit me tahame oma välimusega teistele edastada.
Kas tahan, et mind peetakse pigem
korralikuks ja kombekaks kui lohakaks ja vabameelseks või pigem konservatiivseks kui seiklushimuliseks
või hoopis ükskõikseks, isepäiseks, malbeks või ülbeks?
Kui meid viivad segadusse või häirivad teistelt
saadavad sarnased reageeringud, siis võiksime kõigepealt üle kontrollida, kas meie välisest imidzist
saadavad sõnumid ei ole vastuolus sellega, mida me tegelikult tahame enda kohta öelda.
Üldjuhul kehtib reegel, et kui riietumisstiil on inimese sisemise olemusega kooskõlas, siis inimene mõjub
oma keskkonnas, ükskõik kus ta ka parasjagu viibib, loomulikult.
Probleeme võib tekitada olukord, kus
inimene on kaotanud kontakti oma olemusega ning soovib välja näha nii nagu keegi teine.
Näiteks võib
inimene üritada oma väliste aksessuaaridega jätta muljet, et ta omab tunduvalt suuremat sissetulekut kui
tegelikult. Võib juhtuda, et ta kannab ülikallist pintsakut, aga kingad on jalas odavad ja pisut päevinäinud.
Sellise inimese puhul saavad kaasinimesed kaheseid signaale. Ühelt poolt on kõik justkui kena ja korralik,
aga alateadvuse tasandil tajutakse, et midagi on nagu paigast nihkunud.
Toon teise näite.
Üks keskealine üksik daam soovis väga mehega tuttavaks saada ja püsisuhet luua. Seda
suurt igatsust silmas pidades riietus ta lühikesse musta seelikusse ja liibuvasse suure dekolteega pluusi.
Loomulikult selles silmatorkavas riietuses märgati teda ja tal tekkis ka tutvusi. Tutvuse käigus selgus, et
teda ei soovitud endale mitte elukaaslaseks, kellega koos oma eluteed käia ning rõõme – muresid jagada.
Meestel tekkisid pigem fantaasiad, kuidas mõnda seiklusrikast ööd veeta eluküpse naisega, tema pärast
pingutamata.
Välisest imidzist tulenevate signaalide tõttu tundus kõik nii paljulubav, vaheldusrikas olevat.
Loomulikult tundis naine ennast alandatud olevat, kui peale mõningast tutvust selgus, et teda ei võeta
partnerina tõsiselt.
Reklaamides ju väljendatakse, et sellised naised on kõige kuumemad, naiselikud ning
nad on meeste poolt hinnatud ja ihaldatud.
See on lihtsalt üks näide, kuidas välimuses edasi antavad
signaalid ei pruugi anda soovitud tulemusi.
Oma imidzi kujundamisel on hea arvestada oma loomuliku olemusega, sest siis saadakse kõige ehedamat
tagasisidet teistelt inimestelt. Muidugi tasub arvestada ka moejoont, kuid isikupära on see, mis teeb igast
inimesest ainulaadse ja kordumatu.
Kui inimene väljendab oma imidziga seda, kes ta sisemiselt on, siis
äratab ta teistes usaldust ning ka tutvust sobitades on adekvaatselt mõjudes lihtsam kontakti saada.
Erinevused tulevad sel juhul ka rutem esile ning siis on võimalus soovi korral teiseni teed sillutada.
Psühholoog Anneli Salk töötab
Erahaiglas Fertilitas
