VEEBIBEEBI PÄEVIK: 18.04 Pulgavoodi ostmine

Eksisin täna beebipoodi, no tegelikult vist ikka planeeritult, ning ostsin ära pulgavoodi, madratsi ja mähkimisaluse. Voodipesu ja pehmendusääri tahtsin ka kohe, et oleks kogu voodi komplekt koos, aga miskit armast ei hakanud silma. Vankrite hingeelu uurisin ka ja asi läks veelgi segasemaks.

Voodi ei saanud nüüd küll päris see, mida algul plaanisin, aga no mis teha?! Tahtsin seda freesitud südamega pulgakat, aga see oli kasepuidust ja meie mööblitoonist kõvasti mööda. Algul valisin ikka südamega variandi ja usinad müüjad olid pakkimisega juba poolel teel, kui ma ringi mõtlesin ja teatasin, et hoopis teine männipuidust voodi läheb loosi. Otsustusvõimetu rase…..no mis teha!

Vahepeal pidasin telefonitsi nõu mehega ning ta arvas, et kui see süda on tõesti nii eluliselt oluline, siis ta orgunnib selle sinna…..Ei pidavat keeruline ülesanne olema. Üks salaplaan on mul selle voodi ja kummutiga veel, aga eks näis…..Kõigepealt tuleb teostusviis välja mõelda.

Surmkindlalt läksin ostma poppi kookos-tatra madratsit, aga millegipärast tulin koju hoopis Toom Tekstiili poroloonist madratsiga. Enne ostu veel uurisin ja puurisin nende kohta ning viimane tundus kuidagi mõttekam.

Meie oleme kõik üles kasvanud porolooni ja vati peal ning ei ütleks, et sest mingit häda oleks ja eks ole kvaliteetki ajaga paremaks läinud. Ei sisalda ta tänapäeval enam tervistkahjustavaid osakesi ja tolmulestale on ka täiesti ebasobiv kasvupinnas — vähemalt nii kinnitab Allergialiit oma kodulehel.

Kiidetakse seda kookos-tatart just oma looduslähedaste omaduste tõttu ja mina nagu ka üldjuhul samal arvamusel, aga….. niiskuse suhtes on see ülitundlik, katteriiet ei saa pesta, õnnetusjuhtumi korral saad madratsit vaid tuulutada ja lisaks võib veel hallitama ka minna. Mõned kasutavad siis n-ö vakstuga madratsikatet lina all, aga no siis on küll “tere loodussõbralik” magada vakstu peal. Ma arvan, et päris beebiga mingeid erilisi uputusi voodis ei teki, aga siis küll, kui läheb mähkudest võõrutamiseks või mõni lutipudel külje alla tühjaks voolab.

Mähkimisaluse ostsin pehmepõhjalise, sest panen selle nagunii kummuti peale ja milleks siis veel lisakulutusi. Müüja soovitas veel kindluse mõttes kinnitada see paari koha pealt kahepoolse teibiga kummuti külge — ka endal käis see mõte peast läbi. Kuna kummut on nats kitsam kui alus, siis paneme võibolla kummuti tagumisele servale ühe ajutise liistu juurde, aga alles siis, kui selleks reaalne vajadus tekib.

Poest soovitati ka spets froteest katet sellele, aga see oli hullult kallis ning ma ei läinud õnge. Ma ei tea, kas selleks on vajadust? Kui on, siis teeks ehk ise. Valisin kollases toonis aluse, et sobib ümbrusega paremini, aga mees teatas kodus, et sellel on kalamehe pildid peal. Esmapilgul tõesti tundub nii, aga lähemalt uurides istuvad seal hoopis kummaliste mütsidega kaks japsi põnni, kel käes varrega hobusepea ja teisel mingi pall ridva otsas — nii palju siis kalameestest, aga naljakad pildid tõesti.

Kuigi läksin vaid voodit ostma, sain ka põhjaliku vankrivaliku tutvustuse osaliseks ning mu eelnevad eelistused kolmerattalise suhtes on üsna kõikuma löödud. Nt neljarattalisel võib olla kruusateedel eeliseid, õhkkummidest veelgi paremad on täis kummirattad, turvahälli paigutamine vanker-käru raamile ei pruugigi mõistlik olla, sest on ostukeskustes liiklemiseks liiga kobakas, parem oleks selleks kasutada nn vihmavarju tüüpi käru, sest tulevikus läheb seda vaja nagunii.

Samuti leidsin, et: kookon on parem kui korv, sest esimest saab hõlpsasti kasutada lapse transportimiseks toast õue ja vastupidi ning võtab autos vähem ruumi; nailonist vankri vihmakate on parem, kuna kile kipub külmaga pragunema; mõndadel mudelitel on putukavõrk juba päiksevarju sees, mis on äärmiselt mugav jne.

Kuna sattusin täitsa segadusse, siis anti mulle poest kaasa Emmaljunga, Quinny ja Maxi-Cosi broshüürid. Janek ei tea neist vankritest veel pea mitte midagi ning eks me hakka nüüd siis koos seda selgitustööd tegema ja tõde välja uurima.