VEEBIBEEBI PÄEVIK:21.04 Jälle ämmaemand

Käisin üle nelja nädala jälle ämmaemanda vastuvõtul. Seekord oli kaasas ka Janek, kel oli üsna tagumine aeg enne sünnitust Ingridiga tutvust teha. Ka mehel oleks ju meeldiv teada, milline inimene tema esimese kalli lapsukese ilmale aitab.

Ei mingeid üllatusi, kõik tavapärased protseduurid: KTG, uriini analüüs, väike vestlus. Vererõhk oli 116/77, mis on eelnevatega võrreldes veidike kõrgem ja minu puhul positiivne nähe. Just eelmine õhtu ja täna hommikul enne arstil käiku tundsin kõrvus mingit kohinat ja mühinat. Selline tunne, nagu kõrvad oleks lukus, aga keegi ei osanud mind ka aidata, et kas on siis kõrge või madal vererõhk, sest sümptomid pidavat samad olema. Ei tea…..kogemused puuduvad, aga peale hommikukohvi läks olukord igal juhul paremaks. Seega arvan, et oli pigem madal, ehkki mingit virvendust ja täpisadu ma silme ees ei näinud.

Kõht on teinud vahepeal mega kasvutempot ning emakapõhi nüüd 36 ja kõhu ümbermõõt 98 cm, mis teeb ühe kuuga vastavalt 5 ja 7 cm. Loomulikult on see kõik natuke suhteline, sest oleneb see ju suurel määral lapse asendist. Püüdsin nende numbritega opereerides arvutada ka lapse kaalu (emakapõhja kõrgus korda kõhu ümbermõõt), sest on hea võrrelda hiljuti tehtud UH-ga. Sain 3528g, aga nädala eest oli UH järgi 2689g ja mulle tundub, et see ei vea hetkel mitte paika, sest 800g nädalas on liig mis liig! Rohkem vist mingi vanarahva tarkus! Spekuleerida ju võib, aga varsti selgub tõde!

Oma kõhu asetusest ei saa ma ka miskit aru — on ta siis üleval või all! Üks õhtu tundsin paaril korral sellist päevade moodi valu alakõhus ja üldse oli veider tunne, aga ma ei oska sellest mingeid järeldusi teha. Teadjad räägivad, et kui kõht alla vajub, siis on kergem hingata ja ajab tihemini pissile — veel tihedamini või? Lasin Ingridil asja uurida ning tema arvates on laps ilusti ja õigesti vaagnas ning saab veel umbes 2 cm jagu allapoole vajuda.

Päris fikseerunud ei pidanud pea siiski olema ja tita saab ennast veel natuke liigutada. Igal juhul arvas ämmaemand, et enne kahte nädalat ilmselt kiireks ei lähe, sest pea lõpliku fikseerumise ja sünnituse oletatav vahe on just 2 nädalat.

Aga kahe nädala pärast võiks juba minna küll, sest mis siin ikka enam venitada. Hetkel jooksmas 37 nädal, ehk siis täpsemalt 36+5. Kahjuks ei saa sünnikuupäeva tellida ning pigem on mul olnud kogu aeg tunne, et ma kannan üle aja. Ingrid küsis, et kas kott on juba pakitud ja et võiks sellele mõtlema hakata. Vähemalt teha mingi nimekiri, sest muidu võb kiiruga juhtuda nii, et kaasa saab palju ebaolulist träni ning kõik vajalik jääb sootuks koju.

Mõtlesin veel eilsele perekooli loengule ning analüüside võtmisele beebilt. Tean, et kui tahetakse kohe mingeid proove võtta, siis ei pea last üldse torkima, sest seda saab teha ka nabaväädist. Kahju on ju nii pisikest nõelaga torkida, eriti kui on muu võimalus olemas.

Tean, et vere saamiseks torgivad nad varbaid ja Fertises püüavad nad teha seda söötmise ajal, et laps ei paneks seda tähele, aga…..söömine on jah imikule primaarne tegevus ning nutta ja tissi imeda ei saa üheaegselt, aga…..algul on ju niigi rohkem rinnaga harjutamise ja meelitamise periood ning kas laps ei või siis sel juhul valu seostada rinnaga? Uuhh…..keeruline värk!