Vesisünnitus — müüdid ja tegelikkus

 (30)
vesisünnitus

Kes on korra vette sünnitanud, ohkab enamasti: Ma ei saa enam üldse aru, miks inimesed kuival maal sünnitavad, kui vees nii mõnus on. Kes aga pole seda ise veel proovinud, suhtub asja kõhkluse ja ebakindlusega. Vettesünnitusega on seotud palju müüte.

Vaikse ookeani saarte elanikud olevat juba iidsetest aegadest vette sünnitanud ja vastavalt legendidele olla ka Egiptuse vaaraod just nimelt vette sündinud. Loodusrahvastest lähevad guajaana naised siiani sünnituse ajaks jõkke.

Esimene dokumenteeritud vettesünnitus toimus 1803.aastal, kui üks prantslanna sai kohtavalt pikalt ja valulikult kestnud sünnitusel lõpuks abi sooja vanni ronimisest. Teaduslikumalt hakkasid vettesünnitusega tegelema vene arstid ja ämmaemandad 1970ndatel aastatel, enam-vähem samal ajal hakkasid selle vastu huvi tundma ka prantsuse arstid.

Alates 1990ndatest on vesisünnitus jõudsalt levinud Euroopas, Suurbritannias ja Kanadas. Fertilitas oli üks esimesi, kus hakati pakkuma vette sünnitamise võimalust — kohe kui avati sünnitusosakond 1994.aastal. Praeguseks on vettesünnituse võimalus enamikus Eesti sünnitusmajades olemas.

Järgnev materjal pärineb Fertilitase juhataja Ivo Saarma loengust.

Poolt ja vastu:

ON VÄIDETUD, ET VESISÜNNITUS aitab vähendada sünnitusvalu
väiksem risk lahklihatrauma tekkimiseks
lühem sünnituse kestus
vastsündinute tervis ja adaptatsioon on parem
ema saab aktiivselt osaleda sünnitusel
vähem meditsiinipersonali poolset vahelesegamist sünnituse ajal

VASTUVÄITED:

on lihtsalt üks moodne sünnitusviis ja selletõttu populaarne
kätkeb lisaohte vastsündinule
tekitab probleeme sünnitusabi andmisel
suurendab infektsiooni riski vastsündinul ja emal

Osades uuringutes, võrdlused nn kuiva-maa ja vesisünnituse puhul aga näitasid, et vesisünnituse puhul oli vähem keisrilõikeid, vähem esines loote pea valet seadumist, õlgade pitsumist väljutusperioodis, poole vähem esines II astme rebendeid ja 10 korda vähem lahkliha lõikamist, oluliselt oli lühem emaka avanemisperioodi kestus ning vastsündinute üldseisundi hindamisel esimesel eluminutil — erinevused puudusid. (• Springer: St. Elisabeth Hospital Water and Land Birth 1994 — 1999; Waterbirth 2000. A vision for the future; Portland, USA)

Teiste uuringute järgi aga oli kuiva-maa ja vesisünnituse kestus enam-vähem sama, puudusid erinevused lahklihatraumade osas ning ei leitud erinevusi ka vastsündinu tervise näitajate osas.

  • Üks on kindel — vesisünnitus ei ole kahjulik

    Fertilitas kogemus on kinnitanud, et vesi mõjutab soodsalt sünnituse (avanemisperioodi) kestust ning sellel on valuvähendav toime. Viimane on ilmselt seotud positiivsete mõjudega emale — lõdvestumine parem, rahulolu suurem ja ärevus väiksem
    Tundub ka, et lahkliha traumatism on väiksem.
    Ei mõjuta negatiivselt vastsündinu tervisenäitajaid
    Ei tõsta infektsiooni riski

    Kõik ei saa vette

    Siiski ei saa igaüks vette sünnitada. Selleks on mitmeid vastunäidustusi:

    • Emal kehatemperatuur > 38 ja kahtlus infektsioonile
    • Suguelundite ohatise ägenemine
    • Loote üsasisene hapnikupuudus
    • Lootevee värvus on muutunud
    • Jätkuv veritsus sünniteedest
    • Valutustamine seljasüstiga
    • Seisundid, mis nõuavad püsivat elektroonilist jälgimist
    • Viiruslikud maksapõletikud, AIDS ja süüfilis
    • Ägedad naha-, tupe-, kuseteede-, seedesüsteemi infektsioonid
    • Sünnitus < 37 rasedusnädala
    • Kui lapse prognoositav kaal on üle 4500 g
    • seisundid, kus on ette näha aktiivne abistamine (tuharseis)

    Sagedamini esitatavad küsimused:

  • Vesi ju jahtub ära?
    Vesisünnituse puhul on väga oluline vee temperatuur. Vajadusel lastakse vanni sooja vett juurde. Vesi ei peaks olema alla 35 kraadi, sest siis hakkab sünnitaja maha jahtuma, ega ka mitte üle 39 kraadi. Ema peaks pidevalt juua saama.

    Vesi läheb mustaks, presside ajal võib vesi kakaseks saada?
    Enamasti on soolestik juba sünnitustegevuse algul tühjenenud. Kui väheke mustust ka vette satub, siis püüab ämmaemand selle kahvaga välja ning suurema korral tuleb vett vahetada.

    Kui kaua vees võib olla?
    Vahel võib juhtuda, et vanni minnes sünnitustegevus aeglustub liialt. Siis palub ämmaemand sünnitajal natukeseks välja tulla ja vahel juhtub, et siis enam tagasi vette ei jõuagi, vaid laps sünnib kuival maal ära. Vette soovitatakse minna siis, kui emakakael on avanenud vähemalt 3- 4 cm.

    Vannis viibides võib enda mugavamalt tundmiseks kasutada vannipatju.

    Kas laps sünnib vee alla?

    Sünnituse hetkel on oluline, et sünnitaja kõik kehaosad oleksid vee all, et laps sünnimomendil kohe õhku ei saaks. Ta sünnib vee alla ja seal võib teda hoida 20 sekundit kuni minut ( kuni nabaväät pulseerib) . Samal ajal saab laps hapnikku veel ema vereringe kaudu.

    Siis tõstetakse laps veest välja, talle pannakse pähe spetsiaalne soojendav mütsike, ning pannakse kohe ema rinnale. Peale nabanööri läbilõikamist antakse vastsündinu arstide või isa hoole alla ning ema sünnitab ära platsenta.

    Platsenta sünnitamiseks peab sünnitaja püsti tõusma, seda vette sünnitada ei ole mõistlik.

    Isiklik kogemus

    Ka siinkirjutajal on oma vettesünnitus kogemus olemas. Esimese lapse sünnitasin üle 10 aasta tagasi, oli tüüpiline raske esimene sünnitus — pikk, paljude rebenditega, laual.

    Seepärast tahtsin teise lapse sündi võimalikult meeldivaks teha. Sünnitasin Fertilitases Eesti ühe kogenuma vettesünnituse asjatundja Tiina Untera abiga.

    Ja tõesti oli sünnitus väga lühike — vannironimisest alates oli laps 2 tunni pärast käes. Valud olid kuidagi pehmed, mitte teravad nagu esimest korrast mäletasin. Tundsin ennast nagu hüljes suure vanni ühest servast teise loovides (praeguseks on Fertilitases teistsugused, väiksemad ja sügavamad vannid). Ühtegi rebendit mul ei olnud.

    Laps sündis kuidagi märkamatult. Ta oli väga rahulik — korraks tegi häält, kui veest väljas esimest korda hingama pidi, aga kui rinnale sai, oli rahulikult ja uudishimulikult vait ning uudistas ümberringi.

    Rahulik ja hea laps on ta ka edaspidi olnud. Ja ma ise ei väsi sõbrannadele soovitamast vesisünnitust, sest see oli palju kordi meeldivam kogemus kui esimene sünnitus.