Õhtu lõpuks, kui nägemine oli juba hägustunud, tõmbasin rajalt maha ka oma ülemuse, kellele rääkisin pikalt ja detailselt kõik ära. Vahepeal nutsin ja naaldusin vastu ta õlga, otsides lohutust. Ülemus professionaalina kuulas mind rahulikult ära ja kutsus mulle hiljem takso ka järele. Ta ei ole seda vahejuhtumit küll kordagi maininud, aga mina ei julgenud talle pärast nädalate kaupa otsa vaadata - käisin mööda kontorit ringi, silmad maas, ja hoidsin ääretult madalat profiili.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid