Üheks peamiseks spordialaks, mis ei nõua algajatelt erilisi investeeringuid, kuid pakub pideval treenimisel efektseid tulemusi, on jooksmine. Juba praegu meelitab päikeseline kevadilm üha rohkem inimesi õue aega veetma ning annab sealjuures paljudele algajatele võimaluse jooksmisega algust teha.

Jooksmisel on palju eeliseid - peale selle, et tegemist on ühe soodsaima spordialaga, on see ka paljudele kättesaadav ning võrdlemisi lihtne, sest treeningu läbiviimine ei nõua konkreetseid ilmastikutingimusi. Samuti pole alustamiseks vaja suuri investeeringuid peale tavalise spordiriietuse. Oluline on ka see, et jooksmisel on märgatav positiivne mõju tervisele ja südametööle. Ühtlasi saab jooksmisega tegeleda igas vanuses ning treeninguid võib vastavalt eelistusele läbi viia kas üksi või kellegagi koos, samuti saab tänu erinevatele nutiseadmetele oma tulemusi mõõta ning neid hiljem sõpradega võrrelda.

Jooksmine - igaühele igal ajal kättesaadav spordiala

Lihtsuse ning kättesaadavuse vaatest on jooksmise näol tegemist spordialaga, millega saab tegeleda igaüks, kes suudab ka kõndida. Kuigi levinuim viis sörkida on ilmselt looduses ja valgel ajal, siis tegelikult saab iga jooksja oma treeningu läbiviimise hetke ja koha valida ise. Trenni tegemine vabas looduses või värskes õhus on kättesaadav kõigi jaoks, õue minekuks ei pea hankima treeningklubi pääset ega jälgima spordiasutuste graafikuid või tunniplaane.

Ka varustuse mõttes on jooksmisega tegelemine soodne - tarvis on vaid spordiriietust ning jooksujalanõusid. Lisaväärtust annab treeningule nutikell, mis võimaldab jälgida tempot, läbitud distantsi ja põletatud kalorite hulka. “Mõnevõrra nutikamad seadmed pakuvad jooksjale ka personaalse jooksukava koostamise võimalust ning analüüsivad tulemusi ja teevad nende põhjal soovitusi kas siis treeningplaani muutmiseks või hoopis taastumiseks,” märgib tehnoloogiaekspert ja Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina.

Jooksmisel on palju kasutegureid tervisele

Karm statistika, et Eesti on südamehaigustesse suremuse poolest esirinnas nii Euroopas kui kogu maailmas, võiks igaüht motiveerida end vähemalt 30 minutit iga päev mõõduka intensiivsusega liigutama. Siinkohal on jooksmine taas üheks heaks lahenduseks, sest lisaks kalorite põletamisele ja keha vormis hoidmisele arendab see ka lihaskonda ja parandab südametööd.

Treenerite sõnul piisab hea tervisliku seisundi saavutamiseks keskmiselt kolmest jooksukorrast nädalas, aga siinkohal on tähtis kuulata oma keha. “Sarnaselt spordikelladele on enamikel uutel nutikelladel ka pulsilugeja, mis on treeningu ajal suureks abiks. Loomulikult on oluline jälgida oma enesetunnet, aga kindlasti tasub ka pulsilugejal treeningu ajal silm peal hoida ja jälgida, et treening liiga intensiivseks ei muutuks ja kehale liiga ei teeks,” soovitab Mishina.

Lisaks sellele, et jooksmine on üks parimaid kardiovaskulaarseid treeninguid ja aitab ennetada haigusi, tugevdab see ka aju ja mõtlemisvõimet. Hea meeleolu tõttu, mis tekib pärast keha liigutamist ning parandab enesetunnet, teebki jooksmisest ka äärmiselt kasuliku viisi ärevuse või stressi maandamiseks. Vaid paarikümneminutiline jooksutrenn aitab õhtul tagada ka mõnusa ja sügava une, toimides nagu meditatsioon või ravimeetod.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid