Apteeker selgitab naiste vitamiinide vajaduse muutusi ning annab soovitusi organismi toetamiseks nii keerulisel eksamiperioodil kui üleminekueaga paremaks toimetulekuks.

Benu Saku tervisekeskuse farmatseudi Ketter Rossi sõnul võib hormonaalsete muutuste ja vitamiinide vajaduse järgi jagada naise elu kolmeks erinevaks perioodiks. “Kuigi peamised vitamiinirühmad jäävad aja jooksul üsna samaks, siis suurem erinevus on vitamiinide ja mineraalide annustamiskogustes ning lisavajadustes,” selgitas Ross.

“Esimene periood on nooreks naiseks sirgumine, mil algavad hormonaalsed muutused, järgneb lapsesaamise iga ning seejärel jõutakse menopausi aega,” loetles Ross erinevaid murrangulisi perioode naiste elus ja rõhutas, et lisaks hormonaalsetele muutustele mõjutavad naiste vitamiinide vajadust ka näiteks stressirohked perioodid ning järsud muutused elustiilis.

“Noorte tüdrukute puhul on tähtsad raud, tsink, D-vitamiin, kaltsium,C-vitamiin ning B-grupi vitamiinid. Sünnitamise eas naised ja rasestuda soovijad võiksid juurde võtta üldiseid naistele mõeldud multivitamiine, kus on esindatud nii B-grupi vitamiinid, erinevad mineraalained, C ja D-vitamiin, letsitiin ning oomega-3-rasvhapped. Menopausi eel võiksid naised tarvitada vitamiini komplekse, kus on lisaks erinevatele vitamiinidele ja mineraalainetele ka üleminekuea muutusi leevendavad taimed, näiteks linaseemned, salvei ning soja,” jagas Ross vitamiinide soovitusi.

Apteeker rõhutab, et noorte naiste vitamiini kompleksis on kindlasti väiksem kogus B-grupi vitamiine kui sünnitamiseas olevate naiste puhul, kuid samas on B-grupi vitamiinid mõlemale olulised ja täidavad tähtsat rolli. “Noortel naistel aitavad B-grupi vitamiinid paremini koolis keskenduda ning hoiavad närvisüsteemi korras. Järgmisel perioodil on B-grupi vitamiinid vajalikud näiteks rasestumiseks.”

Raseduse ja imetamise ajal tasub vitamiinidega olla hoolas

“Rasedus on väga eriline aeg naise elus ning sel ajal tehtud valikud mõjutavad nii naist ennast kui ka tema sees arenevat last. Raseduse ajal võiks tarbida rohkem kaltsiumi, D-vitamiini, B-grupi vitamiine, rauda ning ka oomega-3-rasvhappeid,” loetles Ross. “Kaltsiumi ning D-vitamiini on vaja lapse luustiku moodustamiseks ning lisaks kaitsevad need ema raseduseaegse hammaste lagunemise eest. Foolhape aitab vähendada lootel arengurikete ohtu. Vitamiin B6 ja B12 on vajalikud loote aju ja närvisüsteemi arenemiseks. Oomega-3-rasvhapped aitavad ema nahka seespidiselt niisutada ning samas on ka lapse eluliselt tähtsate organite arenguks vajalik,” põhjendab apteeker ning soovitab mineraalainetest tarvitada ka magneesiumi, kuna raseduse ajal võivad lihaskrambid kimbutada.

Imetavate emade vitamiinide vajadus on apteekri sõnul suhteliselt sarnane raseduseaegsega. “Imetav ema võiks kindlasti tarvitada C- ja D-vitamiini, mis aitavad hoida immuunsussüsteemi tugevamana ning vähendada väsimustunnet. Ja näiteks oomega-3-rasvhappeid aitavad lisaks ema nahale ka beebi naha kuivuse eest kaitsta. Lisaks soovitan kaltsiumit, mis aitab luude arengule kaasa ning B-grupi vitamiinidest võiks olla suurema sisaldusega biotiin, mis aitab imetamise ajal juuste väljalangemist takistada,” selgitas apteeker vitaminide ja mineraalide rolli imetava ema tervise toetamisel.

Tõhusaim on vitamiine kasutada kuurina

Multivitamiine soovitab apteeker kõigile naistele aegajalt kuuridena kasutada. “Multivitamiinides on vitamiinide ja mineraalide kogused üldiste vajaduste põhjal paika pandud, seega ei pea täpselt teadma missuguse vitamiini või mineraali puudus organismi vaevab ning mõne kuist kuuri võib soovitada kõigile,” rääkis Ross. Lisaks multivitamiinidele leiab farmatseudi sõnul apteegist vastavalt konkreetsele vajadusele kokkupandud kompleksvitamiine, näiteks noortele eksamisaegse keskendumise soodustamiseks ja ärevuse vähendamiseks, rasestumise soodustamiseks ning menopausi vaevuste leevendamiseks. Apteeker rõhutab, et multivitamiini kuuri ja spetsiaalsele vajadusele, näiteks keskendumise soodustamise vitamiine, ei tohiks ülemanustamise ohu tõttu samaaegselt kasutada.

Missugustest vitamiidest ja mineraalidest on sagedamini puudus?

Kuna Eestis on päikselist aega piisavalt ainult suveperioodil, siis on apteekri sõnul D-vitamiini puudus meie laiuskraadil elavatel inimesetel kõige suurem ning seda võiks juurde võtta. “Lisaks on sagedasem ka magneesiumi puudus, mis tekib enamasti siis kui liigutakse või tehakse rohkem trenni. Lihaskrampide tekkimine on üks märk magneesiumi puudujäägist,” selgitas Ross ja lisas, et mineraalide puudus võib raua puhul avalduda väsimuse ning jõuetusena ning tsingi puudus nii immuunsuse langusega kui ka näiteks küünte murenemisega.