Et saavutada tulemus, et ma kindlasti tööl ja ka eraelus kõigile tingimusteta meeldiks, sattusin auku, kus iseenda jaoks enam aega ei leidnud. Ma ei suutnud kellelegi "ei" öelda, see tundus lausa kohatu, sest tegelikult ju SAAB kõiki aidata.

Keerlesin muudkui selles nõiaringis, väliselt olin täielik rõõmupall ja kõigi jaoks olemas, sisemiselt õnnetum kui eales varem. Pöördepunkt saabus selle aasta veebruaris. Jalutasin kodukandis ja tundsin iga keharakuga, et ma tahaks mõne läheneva auto ette astuda. Sest ma enam ei jaksa. Astusin tuimalt autoteele.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid