„Sünnipäeval ühes pubis oli kuskil 30 inimest ja hoogne pidu käis. Peaaegu pooled tantsisid, mõned suitsetasid õues. Olin jäänud omaette istuma ja inimesi vaatama, kui üks valge džempri, musta miniseeliku ja kõrgete mustade kingadega brünett poisipeaga naine istus minu vastu ja küsis, kas ma olen kurb. Ja vaatas mulle nii sügavalt silma, et jäin lummatult vastu vaatama. Ütlesin et ma ei ole kurb ja et ma ei pannud tähelegi, kuidas ma niimoodi üksi istuma jäin. Ta ütles, et ju ikka mingi põhjus on. Salapäraselt, nagu teaks midagi minu kohta.

Selgus, et tema on Kristiina ja ta on sünnipäevalapse Maili klassiõde, lahutatud ja elab praegu koos 10aastase tütrega oma ema juures. Mina olen Maili töökaaslane, aga ma ei hakanud seda Kristiinale rääkima. Lisaks Mailile oli mul seal peol veel tuttavaid.